Raamatut oli väga raske lugeda ja paljudest sündmustest ei saanud aru. See on kindlasti sellest, et raamat kirjutati umbes 500 eKr ning paljud sõnakasutusstiilid olid erinevad. Kuid kindlasti tuleb see ka sellest, et noored et pea sellist kirjandust oluliseks. Olemas on ju veel miljoneid erinevaid raamatuid, nende hulgas erinevad luulekogud, draamad, ilukirjandusteosed, eluloo raamatud jpm. Miks peaksin lugema just seda 2500 aastat tagasi kirjutatud tragöödiat? Kuid ikkagi valitakse raamaturiiulist tihti just see. Mina arvan, et sellised raamatud, nagu „Kuningas Oidipus” annavad tänapäeva kirjandusse juurde erinevaid asju. Esiteks, avardab raamat sinu silmaringi. Stiili ja sõnakasutuse järgi saab järeldada, kuidas mõtlesid inimesed (vähemalt Sophokles) sellisel ajal. Millised olid stiilid, sõnad, keeled, elu. Kuidas elasid inimesed sellel ajal või kuidas kirjutati etendusi või kirjandusteoseid. Teiseks, on see teos niivõrd erinev paljudest tänapäeva teostest, et
Tõde absoluutne või suhteline? Tõde on üsna keeruline ja mõtlema panev mõiste. Tuhandeid aastaid on selle üle arutletud. Levinud tavaarusaam on selline, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Ka minu arvamus ühtib sellega. Kuid raske on anda tõele täpset definitsiooni. Leidsin raamaturiiulist oma ema kooliaegse filosoofia leksikoni ja seal on tõde sõnastatud nii: tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldumine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Ka sellega olen ma nõus. Kui tegelikkus vaataks peeglisse, siis näeks ta seal tõde ja seetõttu võiks tõe ja tegelikkuse vahele tõmmata võrdusmärgi. See, mis on tõesti kindel ehk reaalne, on minu arvates absoluutne tõde. Kuid millised väited on kindlalt tõesed, seda ma absoluutse tõena ei tea
2 SISSEJUHATUS Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas enesehinnang kujuneb ja kolmas peatükk erinevatest uurimustest, mis on enesehinnangust tehtud. Ma valisin selle teema, kuna arvasin, et selle teema kohta leiab palju informatsiooni. Materjali leidsingi hulgaliselt, nii kodusest raamaturiiulist, Internetist kui ka raamatukogust. 1.ENSEHINNANG JA KÄITUMINE 1.1. ENESEHINNANG Enesehinnang peegeldab üldist arvamust, mis inimesel endast on, ning seda, kui kõrgelt ta ennast kui inimest hindab ja kui väärtuslikuks peab end inimesena. Selle toon võib olla positiivne ("olen hea","olen tubli") või negatiivne ("olen halb", "olen kasutu").(1) Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega
tähtsaks juba lapsest saati. Näeb unes trooni peal inimesteõgijat. Ta leiab kirjandusallikatest, et see on viljakuse sümbol. Loob mõiste ,,kollektiivne alateadvus" - inimesel on olemas geneetiliselt kaasasündinud esivanemate kogemustepagas (mõtteskeemid, märgid, ideed), mis ilmnevad unenägudes, müütides, legendides. See on ainus, mis seletab, miks tekivad eri riikidel sarnased müüdid. Teda huvitavad ebatavaliselt nähtused. Leiab klassivenna isa raamaturiiulist spirituaalse- paranormaalse raamatu ja tegeleb sellega elu lõpuni. Tema kaaslased suhtuvad sellesse hirmuga või ei pea oluliseks. Ta kogus paranormaalseid sündmusi kokku ja selgitas neid neis pole midagi üleloomulikku. Püstitab elu jooksul eri teooriaid, näiteks: on olemas ajalised kaksikud (need inimesed, kes ühel ja samal ajahetkel sünnivad neid võib iseloomustada sarnaselt). Jung on müstik ja avara fantaasiaga mees. Jõuab paljude eri valdkondadega tegelda
Näide: Teismelised püüavad riietuda sarnaselt noortele suunatud talkshows esinenud populaarsete tegelastega.] 3) sünteetilist (kombineeritud) jäljendamist nähtud käitumismallide kombineerimisena [Käitumisviiside kujundamine kombineerides nähtud mallide elemente. Näide: Laps kasutab tooli, et ulatuda avama köögikapi ust pärast seda kui on näinud oma vanemat venda kasutamas tooli raamaturiiulist raamatu kätte saamiseks ja köögikapi ust avamas.] 4. Millised on A. Bandura järgi sotsiaalse õppimise põhifaasid? Sotsiaalse õppimise faasid: 1) Märkamine. Selleks, et uut käitumisviisi/hoiakut omandada on vaja seda märgata. (Krathwohli jt. 1964) 2) Meeldejätmine. Keerulisemate protseduuride meeldejätmiseks jaotatakse tervikprotseduur komponentideks. Alguses luuakse üldpilt,
Muutunud maailma üheks iseloomulikuks tunnuseks on visuaalse ja elektroonilise meedia pealetung. Lasteraamat peab võistlema lastekultuuris dominantse rolli omandanud animafilmi ja arvutimaailmaga. Lastekirjanikud peavad arvestama põlvkonnaga, kes ei sarnane ühegi eelnenuga, ja kellele lähenemiseks on vaja selgeks õppida nende keel ja kombed. Võidavad autorid, kelle looming siirdub internetti, kust lapsed seda hõlpsamalt leiavad kui raamaturiiulist. Vilep on üks esimesi ja senini väheseid lastekirjanikke, kellel on internetis oma kodulehekülg. Uusimas lastekirjanduses mängib tähtsat rolli teose turundus. Kõige populaarsemad on tegelased, kes on varem tuntuks saanud animafilmist nagu Lotte. Kui tegelane on kord 64 juba tuntud, on vaja teda ka jätkuvalt kommertslikult ära kasutada. Laste
annaabi.ee 
