3. Milliseid mooduleid kasutatakse? Finants, kassa, müügireskonto, ostureskonto, põhivarad, tehnika, riigi tarkvara, üldine 4. Selle raamatupidamisprogrammi eelised ja puudused Eelised: Müügireskonto tegemisel kanne automatselt kandub panka üle, pole vaja importida nagu PMN-s näiteks. Puudused: kõik riigisüseemis nõutavad aruanded pole otse kättesaadavad, tuleb teha excelis eraldi ja kohandada. Nt. tehakse excelis kassapõhine aruanne ning eelarve jälgimine. 5. Kas raamatupidamisprogrammist saadav informatsioon on piisav või peetakse ka eraldi arvestust (näit excelis)? Millist? Enamus informatsiooni on piisav, palgaarvestuseks on eraldi Taavi Tarkvara ja kassapõhise arvestus ning eelarve jälgimine toimub excelis.
· mõõtühik; · kogus; · hind ühele mõõtühikule; · summa; · mahakandmise põhjus, selgitus; · koostaja nimi(nimed) ja ametikoht(ametikohad); · allkirjad. 4. Põhivarade inventuur. Põhivarade liigitus: · investeeringud; · materiaalne põhivara; · immateriaalne põhivara. Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse väljatrükid raamatupidamisprogrammist. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; 10 · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus(turuväärtus) · asukoht · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või
ee lehel. Praktikal avanes mul võimalus raamatupidaja juhendamisel esitada TSD-d ja käibedeklaratsiooni. TSD esitamiseks eksportsime xml-formaadis faili e-maksuametisse. Enne faili eksportimist teostasime kontrolli (võrdlus palgalehega). Praktika perioodil tekkis ka vajadus esitada TSD lisa 5 (äripartnerite vastuvõtukulud) ja lisa 6 (maksuintressid). Käibedeklaratsiooni esitamine toimus samal põhimõttel, st eksportisime raamatupidamisprogrammist KMT xml-formaadis faili e-maksuametisse. Enne faili eksportimist teostasime samuti kontrolli (näiteks: müügitulu, ühendusesiseste ostude, põhivara soetamise, sõiduautole tehtud kulude jne võrdluse pearaamatuga). Lisaks põhideklaratsioonile esitasime üle tuhande euroste ostude ja müükide kohta KMT INF A ja B osa. Maksud kantakse juhataja poolt ühele maksuameti maksude kontole. Finantsaruannete koostamine
tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude mahakandmine toimub realiseerimismeetodil. 9 Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. 5.4 Varude inventeerimine Varude inventeerimine toimub kord aastas, kalendriaasta teisel poolel. Raamatupidamisprogrammist lastakse välja inventuurileht, millele märgitakse reaalne laoseis. Hiljem võrreldakse programmis olevat laoseisu reaalse saadud laoseisuga. Inventuurilehe alusel tehakse vastavad korrektuurid. 6 KINNISVARA INVESTEERINGUD XXXX OÜ-s ei esine kinnisvara investeeringuid. 7 MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 7.1 Materiaalse põhivara liigitus Põhivarana võetakse arvele alates 10 000 kroonist olevad masinad ja seadmed või muu materiaalne põhivara.
· kogus; · hind ühele mõõtühikule; · summa; · mahakandmise põhjus, selgitus; · koostaja nimi(nimed) ja ametikoht (ametikohad); · allkirjad. 4. Põhivarade inventuur. Põhivarade liigitus: · investeeringud; · materiaalne põhivara; · immateriaalne põhivara. Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse väljatrükid raamatupidamisprogrammist. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; 16 · kasutaja või vastutaja nimi.