hoonel on funktsionalistlikud omadused. Ehitamisel on kasutatud raudbetooni. 4. Eramu Toompuiestee 6, Tallinn Seda hoonet peetakse esimeseks teadlikuks funktsionalismi näiteks. Herbert Johansoni kavandatud villa, aastal 1929. Aastal 1945 taheti seda hoonet arhitektide majaks, kuid valiti teised majad (Lai 29, Lai 31). Majal on ilmselged funktsionalismi tunnused- arkitektuurilise kaunistuste puudumine, tähtsamal kohal on faktuur. Samuti laiad aknad. 5. Rahvusraamatukogu, Tallinn Raamatukoguhoone ehitati aastatel 19851993. Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra. Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid.
Kuningliku raamatukogu nimetamine rahvusraamatukoguks. Riigistamine. Depood. Dekreet depoode töökorralduse kohta. Rahvahariduse komitee raamatukogude sektsioon. Henri Gregoire. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Raamatute ümberjaotamise põhimõtted. Negatiivsed momendid raamatutega ümberkäimisel. Sundeksemplari kadumine. Prantsuse revolutsiooni tähtsus raamatukogunduse vallas. PRANTSUSMAA / SUURBRITANNIA Napoleon I Kataloogide koostamine. Uus raamatukoguhoone. Leopold Victor Delisle. Briti Muuseumi raamatukogu. Antonio Panizzi. Ringikujuline lugemissaal. Fondi suunitlus. ITAALIA / VENEMAA Itaalia ühendamine. Rahvusraamatukogude paljusus. Poliitika seotus raamatukogudega. Tsaari-Venemaa mitmetasandilisus. Illegaalsete raamatukogude tekkimise põhjused. Tartu Ülikooli raamatukogust keelatud kirjanduse laenutamine. VENEMAA Tartu Ülikooli üliõpilaste kooslused. Narva ja Tallinna töölisringid. Poliitiliste parteide raamatukogud
eraldada ja moodustada neist erikataloogid. Erifond muudkui paisus ja tööl ei paistnud lõppu. Raamatuid võeti erifondi aktideta, seega puudavad andmed, palju ja mida võeti. 1946.a juunis määrati spetsfondi juhtima M. Sõstsikov. Ta alustas energiliselt tegevust. Algas ulatuslik raamatute eraldamine erifondi, kõigepealt salajaste käskirjade ja nimestike alusel, aga ka Sõstsikovi oma suva järgi. Kiiresti paisuvale salafondile ei piisanud ammu juba ühest ruumist raamatukoguhoone alumisel korrusel. Vaja oli suuremat ja võimalikult varjatumat asukohta. Sõstsikov leidis selleks sobiva olevat hoone vanema osa IV ja V korruse, kus seni hoiti ,,TÜ Toimetusi" , dublette ja töötlemata kirjandust. Saadi laoruumid Tiigi tn. Ühiselamusse, kus polnud sugugi turvaline, sest kord murti sinna sisse ja vandaalitseti raamatutega, kord aga sadas vesi raamatutele veevärgi rikke tõttu. Siis tabas raamatukogu liftirike, mis oluliselt raskendas raamatute kolimist. Sõstsikov aga
korraldatava bibliograafiakursuse praktiline õppus toimus esmakordselt veebipõhise kaugkoolitusena. o Viidi läbi majandusteaduskonna õppejõudude ja üliõpilaste infokasutuse uuring. Uuringu tulemusi arutati raamatukogu ja teaduskonna ühisnõupidamisel, kus otsustati loobuda aktuaalsuse kaotanud ajakirjadest ning kokkuhoitud raha eest liituda projektiga EIFL Direct. o Koostati lähteandmed raamatukoguhoone laienduse (II järgu) projekteerimiseks: "TTÜ Raamatukogu hoone pinna vajadus". o Ilmus bibliograafia "Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937 - 1994. I" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 2). o Ilmus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverentsi "Muutuv ülikooliraamatukogu" ettekannete kogumik (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria A nr 2).
Hoone tiibade lehvikukujuline asetus on tingitud sisemistest kommunikatsioonidest ja ruumiseostest ning arvestab insulatsiooninõudeid. Seal kasutas Alvar Aalto tolle aja kohta revolutsioonilisi uuendusi kiirgusküttega palatite laed, sissevoolavat õhku eelsoojendavad palatiaknad, mehaanilise töötamisprintsiibiga klaasist tõmbekapp köögis. Viiburi raamatukoguhoone (1930-35) oli järjekordseks kinnituseks Aalto uuenduslikele loomingulistele printsiipidele. Raamatukogu lugemissaalid said läbi kooniliste ja ümmarguste laekuplite loomuliku valguse, mistõttu saavutati varjudeta ning hajuv, lugeja tarvis ideaalne valgus. Tehisvalgustus põhines samal printsiibil, kusjuures see langes raamatule igast küljest viltu
annaabi.ee 
