raamatukogu aasta kolleegi valimine. "Aasta kolleeg 2006" nimetuse sai komplekteerimisosakonna pearaamatukoguhoidja Raina Rohumaa. · 2007 o 2007. aastast alates on raamatukogu tehnikaülikooli töötajate publikatsioonide lõppkinnitaja Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS. o TTÜ publikatsioonide digitaalraamatukogu jaoks valmisid tarkvarakeskkond ja protseduurireeglid. o Üleriigiliste raamatukogupäevade raames peetava raamatukogudevahelise võistluse "Infootsing Internetist" võitis meie raamatukogu bibliograaf Katrin Bobrov. o Aasta kolleegiks 2007 valiti infoosakonna peareferent Mare Soidla. o Seoses II ühiselamu lammutamisega kolisid raamatukogu sisetööosakonnad kuni uue maja valmimiseni 2009. aastal ajutistele pindadele Ehitajate tee 5 I korpuses ja Akadeemia tee 5 I ühiselamu keldrikorrusel. · 2008 o 30. jaanuaril sõlmis ülikool ehituslepingu Oma Ehitaja AS-iga
SLS - firma turustab süsteemi LIBERTAS, mida kasutavad mitmed teadusraamatukogud Ühendatud Kuningriigis, Rootsis, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas. VTLS - USA süsteem, mida turustatakse kogu maailmas - Soomes, Poolas, Hispaanias, Malaisias jm VTLS andis 1995.aasta juunis välja ka uue süsteemi VIRTUA 5. Loetle integreeritud raamatukogusüsteemi mooduleid. Raamatute kataloogimine, raamatu andmete sisestamine, tesauruse haldamine, raamatukogudevahelise laenutuse arvestamine, komplekteerimimoodul, analüütikamoodul. 6. Mis on virtuaalraamatukogu. Virtuaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab kohapeal ühendust võtta eemalasuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu elektronkataloogi, ülikooli- või muud võrguarvutit. 1990ndatel aastatel kujunebki termin "virtuaalraamatukogu" levinumaks väljendiks, kui kirjeldatakse raamatukogusid, mis võimaldavad
investeerimisprogrammide raames Raamatukogude tegevus reguleerivad seadused, määrused ja muud õiguslikud aktid: · rahvaraamatukogu seadus · avaliku teabe seadus · arhiiviseadus · andmekogude seadus · autoriõiguse seadus · sundeksemplari seadus · teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus · Eesti rahvusraamatukogu seadus · raamatukogu trükiste müügi juhend · raamatukogudevahelise laenutuse juhend · raamatukogude töökorralduse juhend · kooliraamatukogude töökorralduse alused EBLIDA Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo. Seal on kallis liikmemaks, esindab raamatukogu- ja infotöötajaid ning peamised huvivaldkonnad on autoriõigus jm. (loeng 6,7) 3. Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad. Infoteadus teadus sellest, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. MÄÄRANG
ajalugu ja selle rolli antud maa-alal ning pakkuda lisaks ka ajaloolis-bibliograafilist informatsiooni kogude kohta, kirjeldada asutuse füüsilist asukohta ning kirjeldada lugemissaale ja nii käsikirjalisi, trüki- kui ka siduskaloooge. Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus). Selle eesmärgi täitmiseks tuleb avaldada informatsioon raamatukogule juurdepääsu, selle kasutamiseeskirjade ja lahtiolekuaegade, teenindusaegade ja -viiside ning nii kohapeal pakutavate kui ka raamatukogudevahelise laenutuse teenuste kohta. Teavitada tuleb ka teavikute tellimise võimalusest veebi kaudu, teatmebibliograafiateenindusest ning kaudse bibliograafiateeninduse olemasolust (kirja, faksi või elektronposti teel või sidusreziimis). Viidata tuleb raamatukogu organisatoorsele struktuurile, kirjeldades struktuuriüksuste ülesandeid ning tuues asjakohaseid viiteid nende tegevusele ja käimasolevatele projektidele ning tutvustada uudiskirjandust koos informatsiooniga ürituste kohta, mida
annaabi.ee 
