• "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) • "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004) • „Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2006) • "Astmed" (luulevalimik; 1961) Tunnustused ● 1904 Wiener Bauernfeld-Preis ● 1936 Gottfried-Keller-Preis ● 1946 Goethe auhind ● 1946 Nobeli kirjandusauhind ● 1950 Willhelm Raabe-Preis ● 1954 Orden pour la morite ● 1955 Friedenspreis des Deutschen Buchhandels ● 1955 Saksa raamatukaubanduse rahupreemia Tsitaadid Elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski, loobuda, nagu polekski see loobumine — kõiki neid kõrge elutarkuse armastatud ja sageli formuleeritud nõudeid on võimeline täitma üksnes huumor. (“Stepihunt”, 1927) Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib. (“Stepihunt”, 1927) Kasutatud kirjandus ● https://et.wikipedia
kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli rändaja. Ta viibis Ðveitsis, Flandrias, Veneetsias. Ðveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui kannatlikkus ja käsitööoskus. Sellised ideed olid Saksamaal ennekuulmatud. Dürerit innustas kunstniku kõrge positsioon Itaalias ning ta oli täis otsustavust muuta seda ka põhja pool
Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile. 1940.aasta novembril nimetati Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi polügraafiatööstuse osakond Polügraafiatööstuse peavalitsuseks. Peavalitsus planeeris trükiettevõtete tööd, valis neile kadrit, korraldas finantseerimist, varustamist ja turustamist. Trükikodade arvu vähendati seoses trükinduse reorganiseerimisega suurtööstuseks, mis oligi nõukogude võimu peamine eesmärk polügraafia ümberkorraldamisel. Raamatukaubanduse reorganiseerimine. Kogu raamatualal ilmnenud tsentraliseerimisdendents andis end kaubanduses tunda poodide arvu vähenemise, nende liitmise ja sulgemisega. ,,Raamatukaubanduse sisekorrat ja abinõudest selle parandamiseks" öeldi, et hästikorraldatud raamatukaubandus on osaparteilisest ja üldriiklikust tööst töötajate kommunistlikul kasvatamisel. Seetõttu pöörati ka raamatukaubanduse arengule suurt tähelepanu ning soodustati raamatute laialdast levikut
suurejoonelises voolus, mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust) arendas ja kujundas ta ajastu kunstitraditsioone Sveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui kannatlikkus ja käsitööoskus. Sellised ideed olid Saksamaal ennekuulmatud. Dürerit innustas kunstniku kõrge positsioon Itaalias ning ta oli täis otsustavust muuta seda ka põhja pool
..............................................54 2.Raamatutootmise taset väljendavad näitajad. Trükistatistika.............................................56 3.Raamatupoliitika olemus ja roll erinevates poliitilistes reziimides....................................57 4.Sõnavabadus ja juurdepääs informatsioonile kirjastustegevuse kontekstis. ......................57 5.Kirjastustegevuse arengutendentsid maailmas ja Eestis.....................................................59 6.Raamatukaubanduse erijooned ja erinevad vormid............................................................61 SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE 1. Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad. Raamatukogu on asutus, mille ülesandeks on trükiste ja muude infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine lugejaile. 3
annaabi.ee 
