Honore de Balzac ( 1799 1850 ) ISA GORIOT Autorist "Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks." "Inimesed, nagu raamatudki, leiavad vahel tunnustust liiga hilja." Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enne autorina läbilöömist kirjutas ta erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased:
Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik isa Goriot' vastu. Honore de Balzac ( 1799 1850 ) ISA GORIOT Autorist "Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks." "Inimesed, nagu raamatudki, leiavad vahel tunnustust liiga hilja." Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enne autorina läbilöömist kirjutas ta erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit.
Veel räägib Tohvri artiklis autorile oma esimesest romaanist ,,Majad jõe ääres", mis on 28 aastat tagasi kirjutatud, kuid nüüd ilmunud ja romaanivõistlusel esile tõstetud. Artikli autori küsimusele kui palju te ise raamatuid loete, vastab kirjanik, et loeb ning viimasel ajal rohkem ajalugu ja elulugusid. Naistekate kohta arvab ta, et need võõrad olukorrad ja tüütuseni korduvad süzeed inimestele eriti miskit ei anna. ,,Ma ei ütle, et minu raamatudki inimestele palju annavad, aga need räägivad vähemalt meile lähedasest elust", põhjendab kirjanik. Lõpetuseks uurib Martson kirjamehelt kriitika üsna üleolevat suhtumist temasse. Sellele vastab kirjanik, et kritiseerijatel võib õigus olla, kuna ta pole kõrgeid kirjanduslikke kaanoneid järginud. Samas ütleb ta ka ,et kirjutab lihtsatest asjadest ning suhteliselt tavalisel maainimesel on eesti kirjandusele küllalt palju etteheiteid.20 6
" ,,Ladina keele õpiraamat." ,,Lible, miks sa müüsid selle raamatu?" küsis direktor. ,,See oli vana näru, mul põlnd temaga enam midagi teha," vastas Lible. ,,Kuidas põlnd teha?! Sina, sinder, tuled härra Maurusele palvel valetama. Ise istud juba kolmat aastat samas klassis ja sul põlnd ladina keele raamatuga midagi teha. Härra Maurusel on häbi sinu ausalt isalt raha vastu võtta, sest poeg ei õppind mullu, ei õppind tunamullu ega õpi ka tänavugi. Tänavu ta müüb oma raamatudki teistele. Või arvate teie, et ta hakkab ehk õppima tuleval aastal? Ei, niisugune ei hakka kunagi õppima, kes müüb oma raamatud teistele. Härra Maurus on vanaks jäänud, tema ei jäksa enam laiska poissi õppima panna. Aga mis peab ta niisukeste poistega tegema, keda ta ei jõua õppima panna? On tal neid tarvis? Ei ole! Ka nende raha pole härra Maurusel tarvis. Härra Maurusel pole teid üldse tarvis, tema saab muidugi läbi. Aga kellel on teid siin tarvis