kõngevad. Nad ei koorma ennast küsimustega. Miks ma siin olen? Mida on mul maailmale anda? Teose põhiteemaks on inimese olemuse analüüsimine , mis viib edasi universaalne tahte ja ellujäämistahteni. See on Fausti elu mõtte otsingud. Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. Hoolamata sellest, et ta oli lugupeetud, tark, tal oli järgjaid, ei leidnud ta, et ta tegevusest oleks kellelgi kasu, ta polnud leidnud oma elumõtet, kuigi oli seda justkui terve elu raamatudest ja maailmatarkusdest leida püüdnud. Fausti tegelaskujule on omane humanistlik roll-soov parandada inimeste olukorda selles maailmas, nagu võib välja lugeda 23.leheküljel Fausti poolt laustust ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.” Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev - teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta
Minu arvates peab inimene rohkem teadma oma kodumaa looduse kohta, kui seda õpitakse koolis geograafia tunnis. Uurimistöö koosneb 3 peatükist. Esimeses peatükis selgitan mis on meteoriit ja metoriitika. Teises peatükis räägin lähemalt 6 meteoriidikraatrist. Kolmandas peatükis on välja selgitatud, kui palju teavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased meteoriidikraatridest. Teavet otsisin, sain internetist, raamatudest ja ka juhendaja käest. Metoodikaks on küsitlus. Küsitlesin 4 klassi: 7B, 9C, 10A, 11B klassi. Klasside valik oli juhuslik. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada põhiliselt seda, kuivõrd on õpilasi köitnud selline nähtus nagu meteoriidikraatrite teke ja kust on nad otsinud lisateavet koolitunnis kuuldule ja õpikust loetud lühikesele vastavasisulisele lõigule. Vanemate klasside puhul tahtsin teada saada, mis on meteoriitidest meelde jäänud.
Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga vähem materjali, kuid ma ei ütleks, et need kuidagi halvemad seetõttu oleks. Üldiselt selle teema kohta leidus materjali palju ning minu üllatus oli see, et raamatute tekstid ei kordunudki nii palju, et erinevad autorid olid päris erinevalt seda teemat kirjeldanud. 3 1. ARISTOTELESE ELULUGU
sest see on minu jaoks teema, mille kohta ma midagi eriti ei tea. Selle käigus soovin ma teada saada, kuidas hiiel käidi, kuidas ohverdati ning mida ohvriks toodi ja millal oli ohverdamise aeg. Selle töö jaoks kasutan ma põhiliselt Internetti ja raamatuid, millest saan vajaliku informatsiooni. Ma olen teadlik ka uuest materjalist pühadepaikade kohta, aga selle uurimiseks pole mul aega. Põhilise materjali saan ma muinasmälestiste registrist ning hiitest rääkivast raamatudest. Töö sisu jaoks olen käinud ka inimestelt küsimas pühadepaikade kohta jutte ja nendega seonduvat. 3 1. Hiis püha paigana Põhja- ja Lääne-Eestis tihedalt esinev sõna hiis on tähistanud midagi püha ja samas eluliselt tähtsat, aukartusttekitavat ja rituaalenõudvat, kindlalt kõrgemate ja vägevamate jõududega seostuvad pärinegu need jõud siis maas või ilmast. Hiis
annaabi.ee 
