tulema. Takistuseks oli ainult vaesemate kihtide rahapuudus. Maarahva ja äärelinnade elanike ilumeel polnud ka vajalikul kõrgusel. Kõigele vaatamata muutus Eesti mõne aastaga palju kaunimaks ning pikema aja jooksul oleks enamik kodusid muudetud ilusaks nii väljast- kui seestpoolt. 1935. aastal alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti, et äride raamatupidamine ja kirjavahetus oleks eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. See aasta kuulutati raamatuaastaks. Niiviisi tähistati 400 aasta möödumist esimese säilinud eestikeelse trükise, Wanradt-Koelli katekismuse ilmumisest. Uus põhiseadus Juba 1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn vapsude põhiseadus ei võimalda tasakaalukat riigivalitsemist, et riigivanemale antud võim on liiga suur, et parlamendil pole seda osa, mis rahvavalitsuslikus riigis peab olema. Ometi olid nad mõlemad aasta varem
Kirjanduses erinevate auhindade väljaandmine üle Eesti. Auhinnarahad Kultuurkapitalilt (I kategooria stipendium Tammsaare, Tuglas, Luts jne. Kõige olulisem oli Riigivanema auhind, suurusega 1500 krooni Tammsaare). Ettevõtted ja asutused andsid välja igasuguseid preemiaid (kõige olulisem preemia oli Presidendi talu saarlane August Mälk (Lagle talu). Ta sai selle rannarahva elu kujutamise ja pidalitõve teema kajastamise eest, mis võlusid Pätsi). 1935 nimetatakse raamatuaastaks. 400 aastat esimese raamatu ilmumisest. Toimus tohutult palju erinevaid üritusi tehti suuri annetusi koolide raamatukogudele. Raamatuloendus püüti teada saada, palju on eestlasel keskmiselt kodus raamatuid (peres keskmiselt ~300 raamatut). ,,Loodus" andis välja Kroonist romaani, mis oli kehval paberil ja ebakvaliteetses köites. Samal aastal anti välja ,,Kalevipoja" uus luksustrükk. Intensiivseks muutus ajalehtede ja ajakirjade väljaandmine. Kirjanduslikult olid olulisemad
Sinna pääsesid nii tunnustatud autorid kui ka talendikad algajad. 1925. aastal asutati kultuurikapital, mille abil elavnesid kirjandus, helikunst, näitekunst, kehakultuur jms valdkonnad. Riik kehtestas emakeelse õpetuse algkoolist ülikoolini. Aktiivselt tegutsesid kirjastused Noor-Eesti ja Loodus. Liikidest tõusid esile eepika, iseäranis romaan. Luule muutus sõnastuselt lihtsamaks. 1927. lõi EKL enda kirjastuse, mis hakkas avaldama luule- ja novellikogusid. 1935 aasta kuulutati nn raamatuaastaks, mille vältel toimusid kirjandust propageerivad üritused. Anti välja auhindu silmapaistvatele kirjanikele. Ilukirjanduse kõrval arenes ka kirjanduslik teadus: anti välja ,,Eesti entsüklopeedia", ,,Eesti rahva ajalugu" jms. Mitmekesisemaks muutus ka perioodika, näiteks Visnapuu toimetas ajakirja Varamu, Tartus ilmus Akadeemia. Eesti riik andis üpris hea aluse kirjanduse arendamiseks. ,,Arbujad" ilmus 1930-ndate lõpul ühisalbumina. Sinna oli koondatud Tartus tegutsevate
ajakirjandust. Noore vabariigi esimesi saavutusi oli emakeelse õpetuse kehtestamine algkoolist ülikoolini. Intensiivselt tegutsesid kirjastused "NoorEesti" ja "Loodus". 1927 alustas viimane romaanivõistlusi, mis tõid esile uusi talente. Kirjanduse põhiliikidest tõusis esile eepika, eriti romaan. Luule muutus sõnastuselt lihtsamaks. Eesti Kirjanike Liit asutas 1927 oma kirjastuse, mis hakkas avaldama luuletus ja novellikogusid. 1935 veebruar 1936 veebruar kuulutati raamatuaastaks, sela jal toimus kogu maal kirjandust propageerivaid üritusi. Loodi riigivanema auhind, mille sai 1934 esimesena Tammsaare (Tõe ja õiguse eest) ja 1940 viimasena uuesti Tammsaare (Põrgupõhja uus vanapagan). Ilukirjanduse kõrval oli suureks saavutuseks "Eesti Entsüklopeedia" väljaandmine, "Eesti Rahva Ajalugu", "Eesti Ajalugu". Mitmekesistus kirjanduslik perioodika. 1937 asuti Visnapuu toimetatud ajakiri "Varamu", samal aastal hakkas Tartus ilmuma "Akadeemia".
annaabi.ee 
