.................3 1. REAALARVUTID................................................................................3 2. ARVUTITE PÕLVKONNAD...................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................10 2 SISSEJUHATUS Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on muutunud järk- järgult spetsialisti tööriistast kultuuri elemendiks. Arvuti- funktisonaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid
Metallid ja nende kasutamine Essee Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub paljuski nende omadustest. Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad. Nendest on võimalik venitada traati, valtsida õhukesi lehti, sepistada väga erineva kujuga esemeid. Sulatatud metalle saab valada vajaliku kujuga vormidesse. Metallide heaks omaduseks on ka see, et neid on võimalik kokku keevitada. Metalli valikul tuleb silmas pidada tema keemilist vastupidavust antud tingimustes. Olulised on aga ka metallide füüsikalised omadused: tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist, seda kõrgem on metalli hind. Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnn...
Tänapäeva mõistes infotehnoloogia sai oma tähenduse aga alles eelmise sajandi keskpaigas, 1958. aastal. Harvard Business Reviews selle üles täheldanud autorid Harold J. Leavitt ja Thomas L. Whisler kirjutasid oma artiklis ,,Uus tehnoloogia ei oma veel laialdaselt kasutatavat nimetust. Me nimetame selle infotehnoloogiaks (IT)." Infotehnoloogia kui interdistsiplinaarne valdkond tugineb kolmele sambale: arvutitehnika/-tehnoloogia programmeeritav, mitmete raalide kasutamine andmete kogumiseks, talletamiseks ja edastamiseks. Muudab andmed toored faktid ja pildid informatsiooniks, mida saame kasutada; kommunikatsioonitehnoloogia koosneb seadetest ja süsteemidest (elektromagnetilistest seadmetest, optilistest fiibritest) ehk kõigest, mis on mõeldud info edastamiseks teatud vahemaade taha. Siinkohal on mõistlik käsitelda ka interneti mõju (mille kaudu saab samuti infot vahetada ja talletada);
Mida enam on ordinaate, seda täpsem on arvutus. Peamine põhjus, miks ei kasutatud suurt ordinaatide hulka, oli ületamatu arvutusmaht. Meie laevaehituse praktikas kasutati peamiselt pindalade integreerimisel trapetsvalemit e. Bezout' teoreemi ja harvem Tsebõsevi arvutusvalemeid, läänes oli levinenum Simpsoni arvutusvalemite komplekt. Trapetsvalemiga võrreldes on teised täpsemad, kuid nõuavad täiendavaid või keerukaid ordinaate ja kordustegureid. Raalide ajastul on lihtordinaatide hulk trapetsvalemi puhul olematu ja täpsus igati rahuldav, kui kasutada näiteks MS Excelit. Kas sisestada 150 m pikkuse laeva veeliinitasand 11 ordinaadiga (näiteks õppetöös) või 151 ordinaadiga projekteerimisel, ei ole MS Excelile oluline ainult algandmete sisestamise aeg vähe pikeneb. Loomulik, et 11 ordinaadiga arvutatud pindala on umbes 0,8 % väiksem tegelikust. Eeldades, et laeva mistahes veeliinitasand on määratud 11 ordinaadiga, s.t.
erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita, et inimesel ei ole lahinguväljale enam asja. Tegelik sündmuste käik näitab aga, et siiani käivitab tehnilised abivahendid inimese mõtte- ja lihasjõud. Tulirelvad ei ole raalide eest taandunud, üleüldisest tehisintellekti võidukäigust rääkimata. Täna ja lähitulevikuski on määravaks inimese tahe ning oskused. Üheks viimase aja põhioskuseks on määratust infohulgast vajaliku leidmine. Emakeelse Sõduri käsiraamatu olemasolu on hädavajalik sõduri väljaõppe parema taseme tagamiseks. "Kordamine on tarkuse ema" Sõduriõpiku koostajad SISUKORD Eessõna ............................................................................
Tegelikult kasulikud väljundid: Hinnang süsteemi reaktsioonikiirusele Hinnang: Kuna süsteemi esimene realisatsioon kujutas endast Java Appleti veebilehel, mille sai laadida läbi interneti veebibrauserisse ning seal käivitada, on suurimaks viite tekitajaks Appleti laadimine (sellega koos laetakse ExSys Corvidi reeglimootori tööd toetavad klassid, mida kokku on 135KB). Peale appleti laadimist võtab aega ka Java Virtuaalmasina käivitamine (aeglasemate raalide juures on see üsna oluline viide). Käivitatud rakenduse töös märkimisväärseid viiteid enam ei teki. Programm ise on suhteliselt väikesemahuline ning selle keerukus jääb tõenäoselt lineaarseks (kuna reeglimootor vaid liidab-lahutab kindlusi vastavalt valitud vastusevariantidele). 4.2 Probleemid #1 Atraktiivsemana planeeritud ametikohad saavad liiga palju punkte Kirjeldus: Näiteks juhi ametikoht saab sellele sobivate vastusevariantide valimisel enam kindlust e
annaabi.ee 
