98. kahekojane tarn Erisoolised pähikud isaspähikud tavaliselt varre tipus emaspähikud allpool 99. EMASURB KORVÕISIK õisikupõhja servas keelõied keskel putkõied 115. harilik härjasilm õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed 116. Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega 117. soolikarohi või ainult keelõitega 118. harilik sigur SARIKAS (lihtsarikas) õisik, mille peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied 119. 120. luigelill LIITSARIKAS 121. liitõisik, mille pearao tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud (lihtsarikad). Osaõisikute alusel võivad olla katise lehed 122. katise lehed 123. sarika alusel katise lehed olemas 124. sarika alusel katise lehti pole KÄNNAS 125. õisik, mille õieraod algavad erinevalt kõrguselt, kuid ulatuvad ühele ja samale kõrgusele 126. harilik raudrohi
2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Karvane piiphein. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/piiphein.htm. 15.09.2013. 2.8 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: kõrge helmikas (Melica altissima) (joon. 63, joon.64) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmas. Lehed: laiusega 0,4-1,2cm, tihedad. Õied või õisikud: pöörised 10-20cm pikkused, väga tihedad, ning rohkem või vähem ühepoolsed, väga lühikeste raagudega. Kobarõisik on sageli violetset värvi. Liigi eritunnused: kõiki vorme paljundatakse seemnetega. Kasvukoha nõuded: vajavad vett läbilaskvat niiskust hoidvat pinnast päikselises või poolvarjulises kohas. Kasutamine haljastuses: taustaks kollastele ja oranzidele lilledele, üksikistutus murus. Joonis 63. Kõrge helmikas (http://www.dobrepole.pl/Melica%20altissima%20%22Atropurpurea %22_-_per%C5%82%C3%B3wka%20wynios%C5%82a_nlat_1162.html) Joonis 64. Kõrge helmikas
sarikas- sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast. Sarikas on pearaag lühenenud, aga külgraod pikenenud, nii et nad on kõik ühepikkused. Kõik õied ja hiljem ka kõik viljad on seetõttu ühesugusel kõrgusel maapinnast. Õied moodustavad vihmavarjulaadse struktuuri. Õieraagude alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse katiseks. Lihtsarikas on õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist ühesuguste, kiirjalt asetunud raagudega õitest. Liitsarikas on liitõisik, mille pearao tipult lähtuvad kiirjalt ühepikkused harud, mis omakorda kannavad sarikjaid osaõisikuid. Sarikas esineb laugulistel, nurmenukulistel, amarüllilistel, araalialistel ja loomulikult sarikalistel. Kännases on samuti kõik õied ühekõrgusel, aga seal ei ole õieraod ühepikkused, raod ei lähtu samast kohast, vaid madalamalt lähtuvad õieraod on pikemad ja kõrgemalt lähtuvad õieraod on lühemad.
Rähk - karbonaatsete kivimite murendi teravakandilistest tükkidest koosnev kivirusu. Sandur liustiku sulamisveest settinud liiva-, kruusa- ja veeristikuala. Saponiinid glükosiidid, mille vesilahused vahutavad nagu seep. Saponiinid toimivad köhavastaselt ja taimed, mis neid sisaldavad ei ole mürgised. Sarikas õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist kiirjalt asetsevate ühetugevuste ja ühepikkuste raagudega õitest. (joonis V, 7). Sfagnumiturvas turbasammalde lagunemisel tekkiv turvas. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo (raba) vaheaste, siirdesoole on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikne taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed). Steriilne mitteviljuv (taimeosa). Sulghõlmine, sulglõhine, sulgjagune leht vaata joonist II Sulgjas leht liitleht, mis koosneb paarikaupa keskroole kinnitunud lehekestest
annaabi.ee 
