rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud kahkjad mullad (LPg) on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Näivleetunud (LP) mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sageli rajatakse neile muldadele kuusekultuure. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ning gleistunud deluviaalmuldadel (Dg) kasvavad mänd, kuusk, soo- ning arukask. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Näivleetunud muldade (LP) ja gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks põldu lubjata ja sügavkobestada, et mulla viljakus ja hea saak tagada. Gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul
kartuli ja põldheinte kasvatamine kui tehakse kuivendamist. Juhul kui tegemist oleks metsaga Leetja mulla korral tekivad algul lehtpuud, hiljem kuusk vähem mänd ja arukask, harvem haab ja hall lepp. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega, sagedamini esinevad pihlakas, sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks. 6 Enamlevinud mulla osatähtsus
Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna. Jugapuust on sorte aretatud. Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli. Mürgistusnähud inimesel Mürgistusnähud ilmnevad paari tunni jooksul ja algavad tugeva oksendamisega, millele järgnevad valud maos. Tekib kõhulahtisus ja peapööritus, pupillide laienemine ja teadvusetus. Pulss muutub algul kiiremaks, siis aga nõrgemaks. Surm saabub krampide sagenedes südametegevuse ja hingamise lakkamise tõttu. Raagremmelgas Raagremmelga levila hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. Eestis on raagremmelgas pärismaine. Raagremmelgas kasvab enamasti 10–20 meetri kõrguseks puuks, mõnikord jääb ka põõsakõrguseks. Tema lehed on laiovaalsed, 3–8 paari külgroodudega. Raagremmelgas on putuktolmleja ning põhiliselt tolmeldavad tedamesilased ja kimalased. Puu võra on suur, tüvi peenike ja okslik. Teiste puude varjus raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta
58,1 % kõigist hall-lepikutest on raieküpsed. Suur erinevus on riigi- ja erametsades riigimetsadest moodustavad hall-lepikud vaid 2,0 % (16,1 tuhat ha), kogutagavaraga 2,81 miljonit tm ning erametsades on selle puuliigi osakaal koguni 13,8 % (183,5 tuhat ha), kogutagavaraga 34,359 miljonit tm. Hall-lepikud on meil eriti rohkesti kasvanud 1990. aastate lõpupoole mahajäetud põllumaadele, karjamaadele, niitudele. Nad moodustavad ajutise metsatüübi koos h. haava, raagremmelga ja arukasega, milline inimese sekkumiseta asendub ajapikku kuusega. Segapuistus kasvabki hall-lepp koos ülalmainitud liikidega, millele lisanduvad veel h. vaher, h. tamm, h. toomingas jt. liigid. Halli leppa kutsutakse ka ,, lapsehoidjaks" puuks, tema kaitsva varju all saame kasvatada noores eas külmaõrna kuuske ja väärtuslikke lehtpuuliike (tamme, saart jne.). Viljakandvus algab seemnetekkelistel puudel 8.....10 eluaastal, võrsetekkelistel veelgi varem
Haljastuses on huvitav liik heleda võraga ja kiire kasvuga.. 64. Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus Raagremmelgas (Salix caprea L.) [káprea] kasvades kuni 20 m kõrguseks ja kuni 1 m diameetriga puuks. Lisaks Eestile kasvab raagremmelgas laialdasel alal Kesk- ja Põhja-Euroopas ja Põhja-Aasias. On mahajäetud põldude, heinamaade ja metsaraiestike ning -lagendike pioneerliik, asustades koheselt vabad kasvukohad koos arukase ja h. haavaga. See viitab raagremmelga väga heale seemnetega paljunemisele. Võrsed tugevad, jämedad, hallikasrohelised, paljad(noorelt võivad olla udekarvased), lehearmid suured. Pungad paljad, tumepruunid, võrsele hoiduvad. Lehed elliptilised, kuni 15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad, kortsus, alt hallikasviltjad, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, pealt rohelised (noorelt udejaskarvased). Abilehed neerjad, varisevad varakult. Õitseb märtsi lõpp, aprill, enne lehtimist, olles varajane ja hea meetaim.
annaabi.ee 
