Kuumutan detaili umbes 1000º kuni 1200º ja valin ühest detaili otsast umbes 30mm osa, mida hakkan sepistades ristkülikulise profiiliga pikendama. Kuumutan ja sepistan mitu tsüklit järjest, kuni detaili pikkus on 150mm. Kontrollin, et sepistatud detaili kuju ja mõõtmed oleksid korras ja teen vajadusel parandusi. Tekkinud riskülikulise profiiliga koonus peab peenenema pealtvaates 10º võrra ja külgvaates 11º võrra. Teravad ääred ümardan umbes raadiuseni 2mm. seejärel kuumutan detaili kogu tema ulatuses, et läbilöögi meislit oleks lihtsam läbi detaili haamerdada. Valin umbes 10 mm laia ja 5mm paksu läbilöögimeisli, mille löön detaili teisest servast umbes 50mm kaugusel läbi. Kasutades üha suuremaid läbilöögimeisleid suurendan auku, kuni see on saavutanud mõõtmed 30x20mm. Sammuti pean silmas, et sisekumerus oleks raadiusega 10mm. Sepistan detaili augu kohale mõlemale poole kerge süvendi, nagu joonisel näidatud.
asendama poodides rahakotti. Esialgu vaid USA-s töötav süsteem on täielikult kontaktivaba ning sellega on võimalik maksta erinevates poodides või teenusepakkujate juures. Uus seadeldis (kell) sisaldab erinevaid rakendusi, töötab treeningvahendina ja on ühenduses iPhone'iga. Kellal on pulsi sageduse mõõtja ning selle ekraan toimib kui randmel kantav arvuti. Ilma funktsioone mõjutamata saab ekraani kokku rullida raadiuseni 3cm. See tõestab, et LG saab tulevikus turule tuua kokku rullitavaid telereid, mis on suuremad kui 50 tolli.LG kasutas kõrgmolekulaarset polüamiidipõhist kile tavalise plastiku asemel, et maksimeerida ekraani nõgusus. Polüamiidkile aitas samuti vähendada ekraani paksust, samal ajal suurendades oluliselt selle painduvust. 1.2. Teooria.ee on esimene kõigile huvilistele kättesaadav internetipõhine liiklusteooria
staadiumis, tekitades ürgsed mustad augud, mille mass võib olla väiksem päikese omast. (ürgtekkelised: igat liiki) Supermassivsed mustad augud: vajalikud tingimused eksisteerivad galaktikate keskmetes, kaasa arvatud meie Milky Way's. Vaatleja jaoks: gravitatsioonijõu mõjul suure hooga tsentri poole kokkulangeva tähe raadius väheneb kiiresti. Kuid mida lähemale jõuab raadius Schwarzschildi raadiuseni, seda rohkem tähe kokkutõmbumine aeglustub. Eemalolevale vaatlejale näib, et tähe pind läheneb Schwarzschildi raadiusele lõpmatult kaua ja saavutanud Schwarzschildi raadiuse, kokkutõmbumine lausa lakkab. Ent loomulikult variseb see täht edasi kohutava kiirusega tsentri poole kokku, eemalolevale vaatlejale ainult näib, et tähe pind tardub paigale, sest vaatleja jaoks jäi aja kulg
Vaatleja ei saa mitte kunagi näha, mis juhtub tähega pärast seda, kui ta on muutunud Schwarzshcildi raadiusest väiksemaks. Selle tulemusena ilmneb relatiivsusteooria kõige hämmastavam ja tähtsam tõde: ajavahemikud on relatiivsed ja nende kestus sõltub vaatleja liikumisest. Musta auku kukkumisel ilmneb protsessi kastuse relatiivsus täiesti hämmastaval kujul. Tähel kulub 5 Schwarzschildi raadiuseni varisemiseks lõplik ajavahemik. Sellepärast võib täht muutuda veelgi väiksemaks. Kauge väline vaatleja, ei näe iialgi tähe evolutsiooni lõppu. Mustade aukude mehaanika Newtoni gravitatsiooniteooria kohaselt liiguvad kehad tähe gravitatsiooniväljas kas mööda lahtist kõverat, milleks võivad olla hüperbool võo parabool, või mööda kinnist kõverat- ellipsit. Mustast august kaugel on gravitatsiooniväli nõrk ja kõiki nähtusi saab üsna
tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks kollapsiks. Kauge vaatleja näeb musta augu tekkimisel järgmist pilti: gravitatsioonijõu mõjul suure hooga tsentri poole kokkulangeva tähe raadius väheneb kiiresti. Kuid mida lähemale jõuab raadius Schwarzschildi raadiuseni, seda rohkem tähe kokkutõmbumine aeglustub. Eemalolevale vaatlejale näib, et tähe pind läheneb Schwarzschildi raadiusele lõpmatult kaua ja saavutanud Schwarzschildi raadiuse, kokkutõmbumine lausa lakkab. Ent loomulikult variseb see täht edasi kohutava kiirusega tsentri poole kokku, eemalolevale vaatlejale ainult näib, et tähe pind tardub paigale, sest vaatleja jaoks jäi aja kulg tähe pinnal, kui see saavutas Schwarzschildi raadiuse, lihtsalt seisma ja igasugune liikumine lakkas
haarata kosmosest tulevaid kehi. Kui kosmosest tulnud keha möödub mustast august kaugelt, on gravitatsiooniväli nõrk ning siis keha liigub täpselt mööda parabooli või hüperbooli. Kui keha lendab mustast august mööda küllalt lähedalt, siis tema orbiit isegi ei sarnane parabooli või hüprebooliga. Juhul kui valguse kiirusest palju kordi väiksema kiirusega tulnud keha läheneb mustale augule kahekordse Schwarzschildi raadiuseni, teeb ta mõne tiiru ümber musta augu ja lendab kosmosesse tagasi. Lõpuks, kui keha satub täpselt kahekordse Schwarzschildi raadiuse kaugusele, sulgub tema trajektoor ringiks- keha on musta augu gravitatsioonilises haardes ega pääse enam kosmosesse tagasi. Kui keha tuleb mustale augule veelgi lähemale, kukub ta musta auku ja on samamoodi musta augu gravitatsioonilises haardes. Otse musta augu suunas liikuv keha, liikugu ta siis ükskõik kui kiiresti, ning see keha ei
Kollaps jätkub nullmõõtmete ja lõpmata horisondi kujunemist kiiratud valguskiir mõjutab tugev gravitatsiooniväli suure tiheduse suunas. Tekib singulaarsuse nime kandev moodustis. Sündmuste Kui täht on kahanenud teatava kriitilise raadiuseni, siis valgus jääb horisont algab hõljuma tähe keskmest jääval kaugusel, suutmata eales eemalduda. Eemalduvad See valguse kriitiline tee moodustab pinna, mida kutsutakse valguskoonused sündmuste horisondiks
Kollaps jätkub horisont algab nullmõõtmete ja lõpmata suure tiheduse suunas. Eemalduvad Tekib singulaarsuse nime kandev moodustis. Kui valguskoonused täht on kahanenud teatava kriitilise raadiuseni, siis Enne sündmuste horisondi teket valgus jääb hõljuma tähe keskmest jääval Joon. 4. 8 kiiratud valguskiir kaugusel, suutmata eales eemalduda. See valguse Massiivse tähe
annaabi.ee 
