D, D, D, KK115´(+3,´0) T Lg Koha määramine kauguse ja peilungi järgi Seda võtet kasut. Juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peiltungijoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´lähedane. 10,00 3,0 KK180´(+0,´5) 10,00 Koha määramine peilungi ja sügavuse järgi
orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema eristatav rannajoone taustal. Koha määramine kauguse ja peilingu järgi Seda võtet kasutatakse juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peilingujoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi
orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema eristatav rannajoone taustal. Koha määramine kauguse ja peilingu järgi Seda võtet kasutatakse juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peilingujoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi
Ühtemoodi märgistatud punktide 1 ja 4 võrdne esikvoot, mis võetakse pealtvaatelt, paneb paika tegeliku kuju sümmeetriatelje 14. Sellest kummalgi pool leitud punktide 2 ja 6 ning 3 ja 5 vastavalt võrdsed kaugused pärinevad samuti pealtvaatelt. Pinnalaotust alustatakse püramiidi külgpinna lahtikantimisega. Selleks tõmmatakse punktist T kõigepealt abikaar, mille raadius võrdub püramiidi külgserva tõelise pikkusega. Kuna servad TA ja TD on esiekraaniga paralleelsed, siis raadiusena kasutatakse just nende servade eestvaateid, kas T''A'' või T''D''. Abikaarele kantakse kuus võrdset lõiku AB, BC, ... FA, mille tõelised pikkused A'B', B'C', ... F'A' saadakse püramiidi pealtvaatelt. Kõõlude otspunktid ühendatakse tipuga T. Veel vajatakse lõiketasandist allapoole jäävate külgserva osade tõelisi pikkusi. Need võetakse eestvaatelt. Servad A1=A''1'' ja D4=D''4'', kui esiekraaniga ε2 paralleelsed lõigud kantakse üle kohe pinnalaotusele.
annaabi.ee 
