Detektor (Detector) ehk demodulaator, eraldab signaali kandjalainest. Tänapäeval on selleks diood, vanasti kasutati galeniitkristalli. Helisagedusvõimendi (Audio Amplifier, Power Amplifier) muudab signaali kuuldavaks Joonis 6 AM Raadiovastuvõtja blokkdiagramm Eksisteerib ka keerukamaid vastuvõtjaid, näiteks superheterodüünvastuvõtja (Joonis 7), mis on tänapäeval kõige populaarsem vastuvõtja ning ka spetsiaalsemaid seadmeid, nagu näiteks raadioteleskoopides ja radarites. [12] Joonis 7 Superheterodüünvastuvõtja blokkdiagramm Superheterodüünvastuvõtja sarnaneb veidi Joonis 6 olevale vastuvõtjale, kuid kohe peale raadiosagedusliku signaali võimendamist lisatakse signaalile kohaliku ostsillaatori (Local Oscillator) poolt genereeritud signaal, mille abil saadakse sisendsignaalist madalam vahesagedus, kuid ka mõned harmoonilised toonid, mis eraldatakse filtri abil enne vahesagedusvõimendisse saatmist
samaaegselt DNA alg-liitumissaaduse loomist ja lõpuks ka DNA fragmentatsiooni. See võib potentsiaalselt mõjutada nii meeste viljakust kui ka nende järglaste tervist ja heaolu. Raadiolainete elektromagnetilised väljad on liigitatud kui "võimaliku inimestele kantserogeense mõju" (Vähi tekitaja). [4] Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus (Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses) jääb mikrolainete piirkonda. [3] Mikrolainekiirgus tekitab muutusi DNA struktuuris ning kahjustab aju hematoloogilist barjääri ja neuroneid (närvirakke). [5] Hematoloogiline barjäär kaitseb peaaju, kontrollides ainete ja peaaju toimimiseks vajalike toitainete pääsu peaajju. [6]
Väiksematele sagedustele vastavad suuremad lainepikkused ja väiksemad kvandi energiad. Raadiolained on madalaima sagedusega EM-lained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimesed rakendavad neid infoedastusvahendina, looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid. Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3–300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus jääb mikrolainete piirkonda. Infrapunakiirgus on EMK, mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunast kiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad “soojad” (ehk ligikaudu samas suurusjärgus temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille maksimum jääb
elektromagnetlainete sagedused moodustavad spektri, millest väikese osa moodustab nähtav valgus. Raadiolained on madalaima sagedusega EM-lained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimesed rakendavad neid infoedastusvahendina, looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid. Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3–300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus jääb mikrolainete piirkonda. Infrapunakiirgus on EMK, mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunast kiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad “soojad” (ehk ligikaudu samas suurusjärgus temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad
annaabi.ee 
