DdB =10 log D Dünaamika ala: DdB =10 log 1014 = 140 dB Muusika dünaamika enamasti (piano pianissimo > forte) D 90dB NB! Dünaamika ala näitab kõige nõrgema ja kõige tugevama heli vahet. Vaikne aed (lehed liiguvad) I = 20 dB Vaikne klass (SA 04) I = 30...35 dB Pärnu mnt. Tänav I = 40...45 dB Rock orkester Iork max = 70...85 dB Raadiotehniliste vahenditega on võimatu nii suurt dünaamikat edastada kuna nõrgematele helidele panevad piirid mürad ja tugevamatele saatja väljundvõimsus. RAADIOTEHNILISED SEADMED: Saatjad, vastuvõtjad D = 40...60 dB Dünaamika laiendid ekspanderlaiendid D 10...15 dB IB 0 UB Dünaamika ahendid kompressorvõimendid D 10...15 dB
järsult. · Leppemärk on määrustike või ülema kehtestatud märguanne, mis antakse edasi käe, lippude, tulede või muude vahenditega. Leppemärke kasutatakse käskluste asemel, kui viimasel ei ole kuuldavad kauguse või muude olude tõttu või kui on vaja tegutseda vaikselt. · Signaal on kindla tähendusega leppemärk käskluste, korralduste või teadete edastamiseks heli, valguse ja raadiotehniliste vahenditega. · Riviõppe põhimõisted: Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade määrastikupärane paigutus nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või sõidukitel. Viirg on rivi, milles kaitseväelased seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoonel. Tiib on rivi parem. Või vasakpoolne ots. Rivi pööramisel tiibade nimetus ei muutu. Rinne on rivi külg, mille poole on kaitseväelased rivistatud. Rivi tagakülg on rinde vastaspoole rivi külg.
vastuvõtmiseks. · ..Internet, Kaabeltelevisioon, WLAN, Wifi..jne...(vb) · Raadiosageduste kasutamine, rahvuslik sagedusplaan: · § 1. Määruse reguleerimisala (1) Eesti raadiosagedusplaan sätestab, kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega, raadiosagedusalade üldise kasutusviisi, otstarbe ja reziimi Eestis. (2) Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu raadiosidet piiravate raadiotehniliste vahendite kasutamine. · § 2. Raadiosagedusala kasutusotstarve ja kasutusreziim (1) Raadiosagedusala kasutusotstarve määrab sageduskasutuse jaotuse erinevate raadiosideteenistuste ja raadioseadmete klasside vahel. (2) Raadiosagedusala kasutusreziim määrab sageduskasutuse kategooriad (primaarne või sekundaarne). (3) Primaarse kasutusreziimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid kaitstakse teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest. (4) Sekundaarse
Suurevõimsuselisteks ehk jõutransistorideks (power transistors) loetakse aga neid, mille lubatav kollektorvool ICMAX > 1 A. Lisandub liigitus soovitava kasutusala ja sageduse järgi. Eri liigi moodustavad aga raadiosageduse transistorid ehk RF-transistorid (radio frequency). Sinna kuuluvad transistorid töösagedustega 2 Mhz ... 4 GHz, lubatava kollektori hajuvõimsusega kuni 150 W. Nende transistoride konstruktsioonis on arvestatud suhteliselt kindlate raadiotehniliste rakendustega. Kasutatakse ka tehnoloogilist transistoride liigitust, kus transistore liigitatakse valmistamistehnoloogia alusel, nagu sulandtransistorid, planaartransistorid, epitaksiaaltransistorid jne. Transistoride omadustel ja tehnoloogial on küll olemas seos, kui tarbimise seisukohalt on see vähese tähtsusega. ELEKTROON1KAKOMPONENDID lk.54 7. VÄLJATRANSISTORID
lubatav kollektorvool I CMAX 1 A. Lisandub liigitus soovitava kasutusala ja sageduse järgi. Eri liigi moodustavad aga raadiosageduse transistorid ehk RF transistorid {radio frequency). Sinna kuuluvad transistorid töösagedustega 2 MHz ... 4 GHz, lubatava kollektori hajuvõimsusega kuni 150 W. Nende transistoride konstruktsioonis on arvestatud suhteliselt kindlate raadiotehniliste rakendustega. Kasutatakse ka tehnoloogilist transistoride liigitust, kus transistore liigitatakse valmistamistehnoloogia alusel, nagu sulandtransistorid, planaartransistorid, epitaksiaal- transistorid jne. Transistoride omadustel ja tehnoloogial on küll olemas seos, kui tarbimise seisukohalt on see vähese tähtsus 61 5. VÄLJATRANSISTORID Field Effect Transistor (FET) 5.1.Väljatransistori mõiste ja põhiliigid
Suurevõimsuselisteks ehk jõutransistorideks (power transistors) loetakse aga neid, mille lubatav kollektorvool ICMAX 1 A. Lisandub liigitus soovitava kasutusala ja sageduse järgi. Eri liigi moodustavad aga raadiosageduse transistorid ehk RF transistorid {radio frequency). Sinna kuuluvad transistorid töösagedustega 2 MHz ... 4 GHz, lubatava kollektori hajuvõimsusega kuni 150 W. Nende transistoride konstruktsioonis on arvestatud suhteliselt kindlate raadiotehniliste rakendustega. Kasutatakse ka tehnoloogilist transistoride liigitust, kus transistore liigitatakse valmistamistehnoloogia alusel, nagu sulandtransistorid, planaartransistorid, epitaksiaal-transistorid jne. Transistoride omadustel ja tehnoloogial on küll olemas seos, kui tarbimise seisukohalt on see vähese tähtsus 43 5. VÄLJATRANSISTORID
annaabi.ee 
