7. a) pikklainealas- suurtel kaugustel, paindudes maapinna poole. b) kesklainealas- - piiratud kaugustel, peegeldudes maapinnalt. c) lühilainealas- mistahes kaugustel, peegeldudes ionosfäärilt. d) ultralühilaineala- otsese nähtavuse piirkonnas, peegeldudes sidesatelliitidelt. 8. a) 3 kHz- 3 THz b) 446 MHz c) 1605 kHz- 137 MHz 9. Telesignaale kantakse edasi läbi ultralühilainete e suunatakse sateliidile ja sealt edasi. Raadiosignaalid aga edastatakse maale lähemal ja läbi raadiomastide. 10. On küll, sest Maal ja Kuul on erinevad õhitihedused ja gravitatsioonid. Takistus erineb. 11. Heinrich Rudolf Hertz (1857- 1894)
suurenev auk metsas ning nii tehakse kindlaks kurjategijate asupaik, et politsei saaks kohe kohale sõita. Salakauba jälitamine: Kui narkopolitsei kahtlustab, et mõnda laeva kasutatakse narkootikumide salakaubaveoks, siis paigaldavad ametivõimud märkamatult laeva külge väikese saatja, mis annab satelliidi vahendusel infot laeva asukoha kohta. Nii saavad ametivõimud laeva jälgida ja kurjategijad sobival hetkel arreteerida. Terrorismi peatamine: Kui satelliidiga tabatakse tundmatud raadiosignaalid, mis pärinevad keset kõrbe püstitatud pikast antennist, murravad arvutispetsialistid koodi ning avastavad, et terroristid plaanivad järjekordset kuritegu. Kohale saadetud sõjavägi avastab terroristide maa- aluse baasi ning tõmbab kriipsu peale kurjategijate plaanidele. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi Tartu-suuruses Darmstadti linnas Saksamaal paikneb hoone, kust juhitakse Euroopa ilma ennustada võimaldavate andmete kogumist satelliitidelt
Sidesatelliit edastab tele- ning raadioprogramme, kuid mängib tähtsat rolli ka panganduses. Kaasaegne satelliit suudab korraga edastada 30 000 telefonikõnet ning viit värvitelevisioonikanalit. Kui sa räägid telefoniga või saadad faksi, muudetakse sinu hääl või kujutis paberil elektriliseks signaalideks. Sidevõrgus saab infost lõpuks digitaalsete koodide jada, mis saadetakse digitaalsete raadiosignaalidena satelliitideni. Satelliidilt jõuavad raadiosignaalid tagasi sidevõrku, kus toimub vastupidine protsess ning telefonist võib kuulda inimese häält. Suurem osa sidesatelliite kasutab geostatsionaarset või geosünkroonset orbiiti, millel nad tiirlevad kiirusega 11 700 km/h, jättes Maalt vaadatuna mulje paigalseisust. Satelliit püsib temale suunatud antennide suhtes kogu aeg ühel kohal. Sidesatelliitide ajastu algas Intelsati, rahvusvahelise telekommunikatsioonisatelliitide organisatsiooni asutamisega 1965. aastal
tähed ning isegi Jupiter kiirgab raadiosagedusi, umbes 20MHz peal. Taevakehade kiirgust uurib eraldi haru raadioastronoomia. Ning kuna raadiolained levivad valguse kiirusel ning sumbuvad vaakumis võrdlemisi vähe, on esimeste piisavalt võimsate raadioülekannete lained juba kaugel kosmoses, kümnete valgusaastate kaugusel ning jätkavad oma teekonda kuni neid pole enam võimalik kosmilisest mikrolaine taustkiirgusest enam eristada. Inimkonna poolt kosmosesse laiali saadetud raadiosignaalid rändavad veel kaua pärast seda, kui inimesi enam pole, jäädes viimseks mälestuseks selleks, et me üldse kunagi olemas olime. Raadio ajalugu Raadio arengut võib vaadelda kolmes faasis: elektromagnetlained ja katsetused, traadita kommunikatsioon ja tehniline arendus ning kommertsialiseerimine ja ringhääling. Algsed raadioseadmed ei suutnud edastada kõnet ega häält, vaid üksikuid impulsse ning seetõttu kutsuti neid traadita telegraafideks. [1]
tegelikult punasemana. Seega, Doppleri efekt ja aja aeglustumine tugevas gravitatsiooniväljas põhjustavad koos seda, et Schwarzschildi sfäärini kahanedes paistab täht järjest tumedam ja punasem, kuni ta muutub nähtamatuks. Tähe heledus läheneb nullile ja teda ei näe enam ühegi teleskoobiga. Kauge vaatleja jaoks kustub täht praktiliselt silmapilgu jaoks. Schwarzschildi raadiusel tardunud tähe pinda ei saa avastada ka radariga. Raadiosignaalid liiguvad musta augu piiri sfääri poole lõpmatult kaua ega naase iialgi vaatleja juurde. Täht kaob kauge vaatleja jaoks täiesti, jääb ainult tema gravitatsiooniväli.Vaatleja ei saa mitte kunagi näha, mis juhtub tähega pärast seda, kui ta on muutunud Schwarzshcildi raadiusest väiksemaks. Selle tulemusena ilmneb relatiivsusteooria kõige hämmastavam ja tähtsam tõde: ajavahemikud on relatiivsed ja nende kestus sõltub vaatleja liikumisest. Musta auku
püütakse. Sageli jääb ainsaks teabeks elutee algus ja lõpp-punkt ning nende vahele tõmmatud sirge. Sellisteks puhkudeks, kui loomad endast jälgi ei jäta või meeleldi vaatlejatele ei näita, on abiks kaugjälgimise ehk telemeetria vahendid. Ent mere-elukaid on keeruline uurida ka nende abil. 18 Suurema osa ajast veedavad nad ju veepinna all, kust raadiosignaalid vastuvõtjani ei levi. Või rändavad veeavarustel väljapoole jälgimisvahendite ulatust. Kuid merejäljeküttide visadus on imetlusväärne. Viimasel aastakümnel on igapäevaelus oma koha leidnud ja tarbeesemeteks saanud mobiiltelefon ning GPS-navigaator. Nende aparaatide abil saab lahendada mõned varasema kaugjälgimise puudused: rannikul on mobiilsidevõrk alati hüljeste puhkepaikade ,,vaateväljas" ning GPS-seade määrab vaadeldava objekti asukoha
annaabi.ee 
