andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio. Sama aasta suvel toimusid Rootsi Raadio katsesaated Tallinnas. 1. novembril 1924. aastal asutati osaühisus Raadio Ringhääling, mille eesmärgiks oli raadioringhäälingu arendamine Eestis. 1926. aasta 18. detsembril alustas tööd Kopli raadiojaam, millest sai alguse regulaarne ringhääling. 1927. aastal oli eetris esimene lugemistund, esimene lastetund ja hakkas ilmuma Raadioleht. 1928. aastal oli eetris esimene kuuldemäng ja esimene reportaaz, samal aastal alustas tööd ka Tartu ajutine raadiojaam. Eesti raadiotööstus arenes aastatega kenasti ning 1932. aastal astus Eesti Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu liikmeks. 1934. aasta suvel riigistati Raadio ringhääling, selle tegevust jätkas Riigi Ringhääling. Raadio Ringhääling on tänase Eesti rahvusringhäälingu eelkäija. 1936. aasta 1. oktoobrit peetakse kooliraadio alguseks.
“ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927. a. 26. juuni - hakkas ilmuma Raadioleht ● 1928. a. 19. veebruar - esimene reportaaž (I raadionäituselt) ● 1928. a. 24. veebruar - esimene kuuldemäng ● 1928. a. oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd ● 1928. a. 21. november – esimene kuuldemäng lastele ● 1929. a. 28. aprill - esimene avalik raadioõhtu “Estonias” ● 1930. a. 20. juuni - esimene spordireportaaž ● 1932. a. 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks ● 1934. a
1934. hakati juurutama soovikontserti, selle populaarsus kasvas ruttu, kõige enam sooviti eestikeelset muusikat, samal ajal korraldati ka esimene orkestritööde võistlus, mille eesmärk oli saada kerget ajaviitemuusikat. 1936. hakati plaadistama eesti muusikat: saavutati olukord, kus kaks päeva järjest suudeti mängida ainult eestikeelset muusikat. Tehti küsitlusi tagasiside saamiseks. Korraldat koostööd teiste maadega, Raadioleht komenteeris helindeid, 1930ndate lõpus hakati Raadio kaasväljaandena trükkima ,,Väikest muusikaleksikoni". 1. 4. 2. Infosaated Ajakirjandusel on neli ülesannet: teavitav, lõimiv, hariv ja meelt lahutav. Raadio üheks eeliseks teavitava ülesande täitmisel on kiire ja piiritu levik. Uudised on RH kavas olnud algusest peale, kuid alguses vaid kord päevas ja ette loetuna ajalehtedest.
2005. Saatesõna. – Kultuurisild üle Soome lahe. Toim. S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. TAKT ja trumm, jazz-band orkestrid Tallinnas. 1926. – Rahvaleht, 20.04. TAMPERE, H. 1975. Eesti rahvapillid ja rahvatantsud. Tallinn: Eesti Raamat. TANTSUMUUSIKAST enne ja nüüd. 1934. – Sakala, 17.11. TEDER, J. 1984. Pikad künnivaod. – Kultuur ja Elu, 11, 31–34. THE Estonian Dance Orchestra. Kõnelus orkestri juhi Victor Compega. Mees, kes on insener, maestro ja helilooja. 1931. – Raadioleht, 26.07. TIRRO, F. 1977. JAZZ a history. New York: Norton & Company. TOMBERG, I. 1977. Kui Muusad pidid vaikima. Tallinn: Eesti Raamat. TOMSON, M. 2008. Kriitika väärtushinnangud ja tõekspidamised 1930. aastate eestikeelse kontserdikriitika põhjal. (Käsikiri autori valduses). TOOM, K. 1981. Kunstiansamblite päevik. Tallinn: Eesti Raamat. TORVINEN, J., PADILLA, A. (toim). 2005. Musiikin filosofia ja estetiikka. Kirjoituksia taiteen ja populaarin merkityksistä. Helsinki: Yliopistopaino.
annaabi.ee 
