Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn Saaril, kes oli nimekorralduses väga mitmekülgne. Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud. Kokku kolmekümne aasta ja 329 saate jooksul tulid jutuks paljud keeleküsimused, alates lihtsatest keelevigadest ja lõpetades kogu ühiskonda erutanud keeleseaduse teemaga. Algusest peale oli Henn Saari seda meelt, et peamine on näidata keelt tema rikkuses, rääkida keele arengu seaduspärasustest ja teadliku suunamise võimalikkusest. Keeleminutite peaeesmärk oli kuulaja harimine.
Palju igasuguseid ajakirju. Poliitils-kultuurilised ja üldkultuurilised ajakirjad „Odamees“, „Tänapäev“, „Akadeemia“, erialased „Põllumees“, „Sõdur“, „Kaitse Kodu!“ ning meelelahutuslikud- „Maret“, „Nädal Pildis“. 10 1926 algasid raadiosaated. Raha napilt algul, hiljem raadio riigistati – Riigi Ringhääling ja ehitati võimas saatejaam Türile (1937). 1939.aastaks raadiokuulajate arv 100 000. Üheksa tundi ööpäevas saateid. Populaarne kõnetehnika virtuoos raadio-onu feliks Moor, tema eestvõttel kuuldemängud. Kasutusele magnetofonid ja reportaažiauto.
Oma häälekandja oli olemas igal tähtsamal parteil. Rahvaerakonnal oli "Postimees", Tööerakonnal "Vaba Maa." Sisu ja lugejate arvu poolest esireas oli "Päevaleht." 1934. a riigipöörde järel suleti erakonnad ja nende ajalehed läksid kirjastusühistute kätte. Keelustati ära "Vaba Maa", "Rahva Sõna", "Maaleht." "Postimees" võeti sundhooldusele. Ilmus poliitilis-kultuurilisi ajakirju "Odamees" ja "Tänapäev." 1926. aastal algasid raadiosaated. Riigi Ringhääling, 1939. aastaks raadiokuulajate arv oli 100 000. Baaside aeg 193940 MRP salaprotokollid: 1938 ja 1939 aastate vahetusel Hitler ja Stalin jõudsid järelduseni, et on vaja majanduskoostööd ja lepingut. Saksamaa vajas teravilja, tooraineid, naftat ja Venemaa soovis saada Saksamaalt: moodsat tehnikat, soomused terasest. Jaanuaris 1939 algasid majandus läbirääkimised Berliinis ja Moskvas. Räägiti, et majandus läbirääkimine ei kulge hästi, sest puudub poliitiline koostöö.
programmide eest raadioaparaatide tootjad, kuid 1922 pakuti välja ka litsentsimaksu ja reklaamitulu. Kui alguses nähti raadios ennekõike meelelahutajat, siis sõja ajal sai sellest kiire ja vahetu sündmusteedastaja, aga ka propagandavahend, kujunes välja ülemaailmne uudistevahetamise süsteem. Ringhäälingust oli 20. sajandi keskpaigaks saanud tähtsaim uudiste levitaja. USAs oli see ringhäälingu kuldajastu. 1950. aastatel hakkas raadio funktsioone üle võtma televisioon, raadiokuulajate arv hakkas vähenema ja reklaamide arv kahanema. Raadio leidis uue nisi salvestatud muusikas ja saatejuhi isikus. Iga jaam otsis oma kuulajaskonda. Euroopas alustas ringhääling kõigepealt Suurbritannias, ehkki edukaid katsetusi tehti näiteks Belgias. 1922 sündis Inglismaal BBC, mille eeskujul kujunes Euroopas välja avaliku teenuse põhimõte. Alles 1970 loodi Inglismaal esimene kommertsraadiojaam, seni kontrollis raadiot riik ning reklaam oli seal keelatud. Riigi kontrolli tõttu ei
01. Seoses sellega oli ka päris palju neid, kes ise vastuvõtja valmis ehitasid. On teada, et Raimond Valgre ehitas endale ise vastuvõtja (Ojakäär 2000: 101), John Pori sai samaga hakkama (Ojakäär 2000: 278). V. Ojakäär on meenutanud, et ka tema isa oli suur raadioasjanduse huviline ja tänu sellele oli ka nende pere varakult väheste raadioomanike hulgas (ibid., 463). Ei ole siiski põhjust arvata, et see nähtus massiline oleks olnud ja seega raadiokuulajate ringi väga palju suurendanud. 237 1927. aasta jooksul oli triost, kes alustas 18. detsembril 1926. aastal, saanud 11-liikmeline salongiorkester Hugo Schütsi juhatusel. Orkester oli eetris iga päev, pühapäeviti kaks korda, ja esitas nii Straussi ja Waldteufeli valsse kui tõsist klassikalist muusikat – Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfooniaid, Liszti “Ungari rapsoodia nr 4”, Glinka “Öö Madriidis” jne (Aulis 1985: 15). 238
annaabi.ee 
