· Mandrite lääneosas arukaari · Intensiivse maakasutuse tõttu vähe a säilinud okkalised põõsastikud · Üksikutes kohtades salud (loorber, pähklipuu,korgitamm, eukalüpt) · Aastane juurdekasv 1-2 m³/ha Ekvatoriaalsed vihmametsad · Mitmerindelised, liigirikkad · Aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha · Ülekaalus väheväärtuslikud puuliigid · Hõlmavad 6% maismaast, 85 riigis (pooled Brasiilias, Indoneesias, Kongo DV-s) · Metsi raadatakse aletamise ja väärispuidu eesmärgil BRASIILIA · Suurima lehtmetsaga ala · Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist · Mets hävineb tohutu kiirusega - 4km² tunnis · Tingis I-se ÜRO keskkonna ja arengukonverentsi kokkukutsumise 1992a. The Amazon Rainforest Metsaraie maht · Ekvatoriaalse vihmametsa raie maht ületab 10X loodusliku juurdekasvu · Põhja riikides suureneb metsamaa pindala tänu metsakasvatusele
metsadsarnanevad vihmametsadega, kuid liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on seal väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas, Aafrimas ja Kagu-Aasis. Aastane juurdekasv on neis metsades suur, isegi kuni 50 aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Ometi väheneb nende pindala kiiresti peamiselt ülraie tõttu. Ehkki alepõldudeks on need alad vähesobivad ja on pigem olulised elukeskkonna säilitamisel, raadatakse Amazonase piirkonnas vihma metsi siiski ka aletamise eesmärgil. Energiamajandus: Taastuvad energiaallikad: Päikeseenergia: soojuseenergia ja elektrienergia Hüdroenergia Tuuleenergia Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Kõige rohkem naftat on: saudi araabia, venezuela, katar, hiina, usa, iraan, iraak. Maailma kõige tähtsamad tootja on venemaa. Tahked kütused:
mõõdab inimtegevuse ökoloogilist mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varu ühikutes. Riigi või mõne muu üksuse (nt, ühe inimese) toidu-, materjali –ja energiavajaduse rahuldamiseks vajaliku bioloogiliselt tootliku ala suurus, mis suudab neid loodusvarasid taastoota ja heitmeid ohutuks muuta. Rändpõllundus (shifting cultivation) – Algeline põllunduse vorm, mille puhul põldude rajamiseks raadatakse metsa ja põletatakse alet ning mullaviljakuse langedes jäetakse põllud maha ja rännatakse uuele alale. Geenitriiv (genetic drift) – Alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh. nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenitriiv mõjutab eelkõige neutraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedust ning on eriti oluline väikestes populatsioonides, kus paljuneb vähe isendeid.
maakera kliima puhverdajana on leidnud mõistmist nii tööstus kui ka arengumaades. Kõige enam hävitatakse praegu metsi Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Aafrika sarvealal, samuti Lõuna-Ameerikas.Laiaulatuslikult langetatakse leht- ja oksametsi näiteks Alaskas, 10 Kanadas, Usa lõunaosas ning ilma märkimisväärse metsahoolduseta Siberis ja Venemaa Euroopa-aladel. Kasvava rahvastiku survel raadatakse arengmaades metsi põllu ja karjamaadeks, saades üksiti küttepuid, samas on metsade saatust mõjutanud tööstuse ja põllumajanduse selline areng, mis soosib metsa pillavat tarbimist. Maakeral kunagi kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on praeguseks jäänud umbes 5 miljardit. Sellest on suletud metsa veidi alla 3 miljardi (26% kogu planeedi pindalast) ja avatud metsa umbes 0.7 miljardit ha. Muid metsaks peetavaid alasid, võsasi umbes 1,7 miljardit ha
t. neid ei ole paisutatud ega nende voolusängi oluliselt mõjutatud. Mangroov. Mangroovtihnikud kuuluvad tähtsaimate troopiliste märgalakoosluste hulka. Nad koosnevad vähestest puittaimeliikidest, mis taluvad soolase vee üleujutusi, ning on levinud mudasel rannikualal merevee tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovisood on väga olulised kudemis- ja toitumisalad paljudele koorikloomadele ja kaladele. Vaatamata mangroovi suurele majanduslikule tähtsusele raadatakse neid siiski sageli riisipõldudeks või töönduslikeks krevetikasvandusteks. Mangroovisoid on tõsiselt kahjustatud ka puidu varumisel. Korallrifid. Troopilistel korallriffidel, mis moodustavad kogu maailmaookeani pinnast umbes 0,2%, elab hinnanguliselt üks kolmandik ookeani kalaliikidest. Juba praeguseks on hävitatud umbes 10% korallriffidest ning veel ligi 30% on paari lähema aastakümne jooksul hävimisohus
annaabi.ee 
