Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab. Rästik on looduskaitse all, sest talle sobivaid elupaiku jääb järjest vähemaks
ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa) Külavanem J ohannes Mall(Hiie ema) Teised Hiie(Leemeti naine) külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu
Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastikut kohtab enamasti saartel või rannikualadel. Erinevalt rästikust pole nastik mürgine. Looduses on nastikul palju vaenlasi. Nastik on looduskaitse all. Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Arusisalik elab enamasti niiskematel aladel. Talve veedavad sisalikud talveunes. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all. Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 cm. Kivisisalikud on Eestis üsna haruldased.
Nastik Sissejuhatus Nastik ehk harilik nastik on nastiku perekonda kuuluv maoliik. Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas.
3)1998:Friedebert Tuglase novelliauhind 4)2001:Virumaa Kirjandusauhind 5)2006:Nukits-parim lastekirjanik(teos´´Limpa ja mereröövlid) Tegelased:Leemet(Peategelane) Vootele(Leemeti onu) Salme(Leemeti õde) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark) Pirre ja Rääk(inimahvid) Ints(Leemeti rästikust sõber) Meeme(Põhja Konna valvur) Möigas(tuuletark) Magdaleena(Leemeti teine naine) Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust: Raamat''Mees,kes teadis ussisõnu'' on ühe mehe(Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus
maoliik. Ta on nii Eestis kui ka mitmes muus Euroopa riigis ainus mürkmadu ja ta on Eestis kaitse all. Teda kutsutakse rahvapäraselt nõelussiks, maduussiks, ussiks ja siuks. Valisin selle teema, sest sain kunagi algklassides rästikult hammustada ja see loom huvitas mind kõige rohkem. Lisaks sellele teadsin ma ka, et rästikust on lihtne infot leida. Plaanin kirjutada nende toitumisest, paljunemisest ja mürgist. 2 Elupaik ja levik Eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja kuivades männikutes. Rästikud on paiksed loomad ja
Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid täisid, karusid, kes himustavad noori tüdrukuid ja hunte, keda kasvatatakse ning lüpstakse piima saamise eesmärgil. 14. Kuna kõik on metsast ära läinud, on Leemetil suhelda ainult Pärtli ja Hiiega ning rästikust sõbra Intsuga. Samuti veedab ta palju aega oma onu seltsis, kes talle ussisõnad selgeks õpetab ning seejärel hinge heidab. Leemet on esimene ja viimane, kes noorest generatsioonist veel ussisõnu mõistab, teose jooksul selgub, et tegelikult on ta kõiges alati viimane ja see hakkab teda piinama. 15. Teos räägib kahest leerist inimestest, ühed kes on metsa jäänud ning on vanadele traditsioonidele truud, ning teised, kes on kolinud külla ja elavad elu uute kommete
Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. [11] Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. [11] Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Asustab kogu Euroopat (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasiat kuni Mongooliani. Nastikul on palju alamliike. Nad erinevad värvuse ja kehaehituse poolest.Soodsates elupaikades võib nastik olla sage, kuid viimasel ajal on muutunud haruldasemaks. [11] Levila Eestis Nastiku esinemist Eestis on kirjandusandmeid juba ammusest ajast. 1894. aastal esines nastik: Saaremaal, Tartumaal Hellenurmes ning Harjumaal Kose ümbruses Tallinna lähedal
hammaste kaudu Vootele-Linda vend ja Leemeti onu.Õpetab posile ussisõnu. Salme-Leemeti õde,5a vanem.Mõmmikuga paaris Meeme-Küla jooniku ja hullumoodi,aluses sööb kärbseseent,pärast joob sakse veini-teevat paremini purju. Annab Leemetile sõrmuse... Pärtel-Leemti sõber.(paganlik nimi) Ints-Leemeti rästikust sõber,ussikeelne nimi oleks liiga keeruline. Ülgas-hiietark,haldjate usku,toob hiies ohvreid-veristades loomi(jäneseid) Ei salli Leemetit,kuna ei käi tema teooriate järgi. Magdaleena-külatüdruk,keda Leemet armastab Johannes-Magdlaleena isa ja külavanem.
Nõid-naisterahvas moondanud mune varastama minnes enese alati linnuks. Kui kord lihavõtte ajal inimesed munadega läinud kirikusse, ilmunud nõid sinnagi munavargusele. Õpetaja neednud vargust nähes nõia öökulliks. Sellest ajast peale on öökull maailmas olemas. 59 Kahepaiksed ja roomajad 1. Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend: NATNAT 60 Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar ja kõige põhjapoolsemad alad; Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas elav alamliik on nüüd osutunud eraldi liigiks Natrix astreptophora) ja Aasias kuni Mongooliani. Ta on ainus roomaja hariliku rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis o Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on (eriti areaali lõunaosas) ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni
annaabi.ee 
