peaks looma tähenduse juristide argumentatsiooni ja seisukohtade üle. Meie teadmised Rooma juristidest on põhiliselt pärit Digestist ja teistest Justinianuse ajast säilinud juriidiliste tööde fragmentidest. Hoolimata asjaolust, et teadmised vabariiklikest õigusteadlastest on kaudsed, seetähendab pärit varasemate õigusteadlaste kirjutistest, pole õigust kahelda, et Rooma õigusteadus loodi just sel ajal. Eraldi äramärkimise võib teha Quitus Mucius Scaevola puhul, kes koos Servius Sulpius Rufusega olid tolle aja kuulsaimad vabariiklikud juristid. Q. Mucuse peamine töö oli süstematiseerida ülevaade ius civilest, kohaldades arvatavasti esimest korda dialektika meetodeid, olles inpireeritud Kreeka filosoofiast. Tundub, et ta oli esimene jurist, kes selgitas väja tõelise eraõiguse süsteemi käesolevast eraõigusest pärimisõiguseni, isikute õigusest, ajsaõigusest ja võlaõigusest. Tema tööd pole paraku säilinud.
ebakindlusest ja vajadusest hoolitseda tema saatuse korraldamise ja kindlustamise eest. Actianus pani Spartacusele ette kas juhatada tema kooli või vabatahtlikult müüa end uuesti gladiaatoriks. Spartacus lükkas kõik oma endise lanista ettepanekud kindlalt tagasi, kuid see ei lakanud käimast traaklase kannul ja keerlemast tema ümber nagu paha vaim. Vahepeal oli Trebonius asunud väga energiliselt Mirza saatust korraldama. Et ta oli Quitus Hortensiuse lähedane sõber, soovitas ta Hortensiuse õele Valeriale osta ära Mirza. Valerial polnud midagi selle mõtte vastu ning ostis ta ära ja viis ühes oma orjataridega Sulla majja. Ehkki niisugune lahendus ei vastanud Spartacuse soovile näha õde vabana, oli see siiski parim võimalus, mis talle tema seisukorras avanes. Rahunenud õe suhtes, jätkas Spartacus tegelemist mingisuguste salapäraste ja samal ajal väga tõsiste asjadega. Spartacus
toa, kuhu ka Spartacus üheks kuuks elama tuleb, kuniks ta õe ostmiseks raha kuskilt kokku kraabib. Spartacus andis Catilinale raha tagasi ning tänas teda. Actianus pani Spartacusele ette kas juhatada tema kooli või, veel parem, vabatahtlikult müüa end uuesti gladiaatoriks. Spartacus lükkas kõik oma endise lanista ettepanekud kindlalt tagasi. Vahepeal oli Trebonius, kellele Spartacus oli armsaks saanud, asunud väga energiliselt Mirza saatust korraldama. Et ta oli Quitus Hortensiuse lähedane sõber, läks tal korda soovitada Hortensiuse õele Valeriale osta Mirza ja võtta ta orjataride hulka. Valeria ei keeldunud tütarlapse omandamisest. Ehkki niisugune lahendus ei vastanud Spartacuse soovile näha õde vabana, oli see siiski parim võimalus, mis talle tema seisukorras avanes. Mööda Püha tänavat Palatinuse poole minnes sattusid Spartacus ja Crixus äkki vastamisi toredasti riietatud noore kütkestava naisega
prpn, posu, positum, ere välja panema, qudam, quaedam, quiddam (subst.) ja ette seadma; esitama, avaldama, teada quoddam (adi.) keegi, mingi, mingisugune andma; lubama, tõotama; ette võtma, quidem adv. kindlasti, muidugi; küll, kavatsema vähemalt; n ... ~ koguni ...ei proprius, a, um oma(enda), isiklik, era-; quis, tis f vaikus, rahu; puhkus omane, iseloomulik; eriline, eri-; päris, quitus, a, um rahulik; puhkav tõeline I quis, quid pron. interr. kes, mis; milline, propter praep. c. acc. tõttu, pärast, põhjusel missugune prsum, fu, prdesse kasulik olema, aitama II quis, quid pron. indef. keegi, mingi (er. prvide, vd, vsum, ere ette nägema; ette sõnade s, nisi, num, n järel) vaatama; hoolitsema quisquam, quidquam (quicquam) keegi,
annaabi.ee 
