Georg Ots, Endel Pärn ja Helgi Sallo (Rahvusooper Estonia, 2013). Varem ma Estonia teatris ühtegi etendust vaatamas pole käinud, kuid esmamulje oli sümpaatne. Ainukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik. Minu ja arvatavasti ka teiste pikkade inimeste jalad lihtsalt ei mahtunud sinna ära. Etendus jutustas vahvast ja õilsast rüütlist, kes elas maailmas ammu pärast rüütliaega. Ise kutsus mees end Don Quijoteks, kuigi tema päris nimi oli Alonso Quijana rüütliks, kes on pärit La Manchast. Don Quijotel oli isegi olemas oma kannupoiss, truu ja hea sõber, Sancho Panza. Koos reisisid nad ringi oma hobustel ja otsisid daame, keda hädast päästa, koletisi, kellega võidelda ja losse, kus ööbida ja kehakinnitust saada. Tegelikkuses olid asjad hoopis teisiti. Minu arvates oli antud etenduse mõte Don Quijote naljaaluseks tegemine. Rüütel ööbis
erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks võideldes kurjusega. Teisi osasid kehastavad kaasvangid. Muusika oli sügavmõtteline, kohati mõtlema panev ning kurb. Mulle muusika meeldis, kuna see sobis kkokku loo stiiliga. Kõige rohkem meeldis mulle Sancho Panza, kuna teda mängis Ago Anderson. Ago Anderson on mu lemmik Eesti näitleja. 2
27. Veebruaril etendus Rahvusooper Estonias muusikal "Mees La Manchast". Muusikal rääkis loo sellest, kuidas maksukoguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Vangis hakkavad kaaslased aga Cervantese ja tema kannupoisi üle kongisisest kohut pidama. Oma lõpukõnega jutustab Cervantes ümber lõpetamata käsikirja mehest nimega Alonso Quijana, kes tahab taaselustada rüütlikultuuri ja seepärast kutsub end Don Quijoteks. Käsikirja sisu räägibki Don Quijotest ja tema kannupoisist Sancho Panzast nende teel, ning sellest, kuidas Don Quijote armus kõrtsi lõbutüdrukusse Aldonzasse, keda ta kutsus Dulcineaks. Muusikali peaosades olid: Priit Volmer Cervantes/ Don Quijote Ago Anderson Sancho Panza/ kannupoiss Kelli Uustali Aldonza/ Dulcinea Oliver Kuusik Padre
aega, kandes sugupõlvest sugupõlve usku, hingeüllust, sõprust, usaldust, tarkusepüüdu ja vabadusiha, armastust elu vastu - neid õilsaimaid aateid, mille võimet kurjuse jõududele vastu seista ja kõigi ähvarduste kiuste püsida vajab maailm täna rohkem kui iialgi varem. Elab üks vaene Hidalgo, Alonsa Quijana. Kolka külas. On rüütliromaanidega veidi segi läinud peast ja tõelise rändrüütlina otsustab minna kangelastegusi tegema ja nimetab end don Quijoteks. Räägib augu pähe Sancho Panzale, et too tuleks temaga rändama ja Sancho on selline, kellele meeldib palju süüa. Don Quijote lubab Sanchole, et teeb temast saare kuberneri, mis ka juhtub. Don Quijote puudus on vähene järelemõtlemine. Lühike ja paks + pikk ja peenike. Q hobuse nimi Rosinate, südamedaam Toboso Dulcinea. Ta ei tea Q armastusest. Teeb kangelastegusid, mis kukuvad naljakalt välja. Eesmärgid on alati õilsad, kuid ei mõlte asju läbi. Pilet nr 14 1
annaabi.ee 
