0 nihil 48 XLVIII duodqunqugint 1 I nus 49 XLIX ndqunqugint 2 II duo 50 L qunqugint 3 III trs 51 LI qunqugint nus 4 IV quattuor 52 LII qunqugint duo 5 V qunque 53 LIII qunqugint trs 6 VI sex 54 LIV qunqugint quattuor 7 VII septem 55 LV qunqugint qunque 8 VIII oct 56 LVI qunqugint sex 9 IX novem 57 LVII qunqugint septem 10 X decem 58 LVIII duodsexgint 11 XI ndecim 59 LIX ndsexgint 12 XII duodcim 60 LX sexgint 13 XIII trdecim 61 LXI sexgint nus 14 XIV quattuordecim 62 LXII sexgint duo
Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi,need on Muusikute arv ja pillikooseis. 3. Tabel lk 17. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo duo Duett 3 Trio tres Tertsett 4 Kvartett quattuor 5 Kvintett quinque 6 Sekstett sex 7 Septet septem 8 Oktett octo 9 Nonett novem 4. Mida tähendas sõna orkester algselt? Sõna orkester tähendas algselt antiik-kreeka teatris ümmargust väljakut
õpetatusega. Tema maitse oli lihtne. Kaaskondsetele avaldas erilist muljet tema mälu. Keskendunult mõeldes unustas ta sageli ümbruse. Oma mõtteid väljendas ta süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt. Teosed Aquino Thomas käsitleb oma teostes põhiliselt kiriku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda. Tema tuntuimad teosed on "Summa paganate vastu,,, "Teoloogia summa" Süstemaatilised teosed Commentaria in quattuor libros Sententiarum, 1254-1256. "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"), 1264. "Summa theologica" ehk "Summa theologiae" ("Teoloogia summa"), aastatel 1266-1273 (v 1265-1274). Compendium theologiae ad Fratrem Reginaldum, 1896. Muid teoseid "Quaestiones disputatae" ja "Quodlibeta" 1256-1259. "De ente et essentia" ("Olevast ja olemisest") (1252 - 1256); De emptione et venditione ad tempus (1262); Quaestio disputata De anima (1265/1266)
3.nimi väljendas sageli välimust. Naine päris isalt keskmise nime naissoo variandi. Nimedele pandi järgarvud (prima). Nimedeks kasutati kaunikõlalisi sõnu. Flora (lill), Stella (täht), Regina (kuninganna), Margarita (pärl). Numbrid 1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanud muud keeled Itaalias. Riigikeeleks ladian keel. 1. saj. pKr ladina keele hiigelaeg, impeerium on hiigelsuur
2 M. brachialis Õlavarrelihas 5. 2 M. brachioradialis Õlavarre-kodarluu lihas 6. 2 M. extensor carpi radialis longus Pikk kodarmine randmesirutaja 7. 2 M. extensor digitorum Sõrmedesirutaja 8. 2 Quattuor musculi pollicis Pöidla neli lihast 9. 3 M. pronator teres Umarsissepööraja 0. 3 M. flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja 1. 3 M. palmaris longus Pikk pihulihas 2. 3 M. flexor carpi ulnaris Küünarmine randmepainutaja 3.
Füüsikas nimetatakse ansambliks suurt (näiteks osakeste) kogumit. Ansambli nimetused tulenevad reeglina muusikute arvust ansamblis ja ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 duo (instrum) duo duett (vokaal) 3 drio (instrum) tres tertsett (vokaal) 4 kvartett quattuor (loe: kuatuor) 5 kvintett quinque (loe:kuinkue) 6 sekstett sex (loe: seks) 7 septett septem 8 okstett octo (loe: okto) 9 nonett novem PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 1 of 7
Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 Septett Septem 8 Oktett Octo (loe: okto) 9 Nonett Novem
in, ka il, im, ir (`sisse, sees; mitte, eba') il/legaalne, im/migrant, in/variantne, ir/ratsionaalne infra (infra `all') infra/heli, infra/punane, infra/struktuur inter (inter `vahel, hulgas') inter/natsionaalne, inter/meedium, inter/lingvistika ko, kol, kom, kon (cum `koos, kaas, ühis') ko/eksistents, kol/lektiiv, kom/mutaator, kon/spiratsioon kontra, kontr (contra `vastu, vastane, vastas') kontra/diktoorne, kontr/revolutsioon, kontra/mutter kvadro (quattuor `neli') kvadro/foonia, kvadro/salvestus maksi (maximus `suurim') maksi/mantel, maksi/mood manu (manus `käsi') manu/faktuur, manu/skript milli (mille `tuhat', märgib tuhandikku) milli/meeter, milli/gramm mini (minimus `vähim') mini/arvuti, mini/golf, mini/seelik multi (multus `palju, mitu') multi/miljonär, multi/tsüklon plaan (plnum `pind') bi/plaan, delta/plaan post (post `pärast') post/modernism, post/skriptum pre (prae `enne, ette, esi, eel') pre/sident, pre/tsedent
17 prgredior, gressus sum, gred edasi quamquam conct. kuigi, ehkki astuma, edasi minema; edenema quantus, a, um kui suur, kui palju prohibe, u, itum, re takistama; keelama; quasi 1. adv. umbes, peaaegu; 2. conct. eemal hoidma, kaitsma justkui, nagu, otsekui prmitt, ms, missum, ere lubama, laskma; quattuor num. indecl. neli lubama, tõotama -que conct. ja (asub selle sõna lõpus, mida ta prmptus, a, um käepärast olev, käsutuses eelmisega ühendab, nt terr marque maal olev, (millekski) valmis olev; lihtne, kerge ja merel) prope 1. adv. (comp. propius; superl. quemadmodum adv. kuidas, mismoodi, mil proxim) lähedal, juures; äsja, praegu; moel peaaegu; lähemalt, täpselt; 2. praep. c. acc
annaabi.ee 
