21,58 0,000169 0,12 0,27 10 26477,96 1333,2 21,58 0,000258 0,12 0,28 40 27458,6 5332,9 17,94 0,000136 0,075 0,18 10 17650 1333,2 17,94 0,000082 0,075 0,17 10 16671,3 1333,2 17,94 0,000043 0,075 0,16 15 15690,6 1999,8 Tabel. 2. Pumba karakteristikud Nn= QHg 6 5 4 Column H Linear Regression for 3 Tõstekõrgus (m) Column H Column H Linear Regression for
ajavahemikul Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks
nr (Pa) (Pa) m³/s W 1. 9331 19600 0,000217 75 20,2 2. 19995 39200 0,0004545 210 29,5 3. 56653 68600 0,000625 570 40,2 4. 69983 117600 0,000909 1050 50,6 5. 99975 147000 0,00125 1515 60 Arvutatud tulemused : 1) H= 2) Nn=QHg=0,000217m³/s*6,45W 3) == Katse tõstekõrgus - H kasulik võimsus - efektiivsus - nr Nn 1. 3,03 6,45 0,0860 2. 6,11 27,26 0,1298 3. 12,85 78,77 0,1382 4. 19,20 171,23 0,1631 5. 25,26 309,70 0,2044
H(Q)võrk - võrgukarakteristik P tarbitav võimsus kasutegur h kavitatsiooni varu Joonis 21 Vooluhulk (pumpa ajaühikus läbiva vedeliku math) Q = F×v, kus F on toru ristlõige ja v vedeliku kiirus. Surukõrgus H = v2 /2g , kus raskuskiirendus g 9,81 m/s2 Vajalik mootori võimsus P = QHg/ pump , kus on vedeliku tihedus kg/dm3 ja pump pumba kasutegur. Võrgukarakteristiku kuju oleneb survekadudest süsteemis, sest pumba surve kulub staatiline surve (kõrguste vahe ) Hst ning võrgu survekao ht ületamiseks. Survekadu (ht) on võrdeline vooluhulga ruuduga . ht = kQ2 , kus k voolutakistust iseloomustav kordaja, mis sõltub torustiku materjalist (sisepinna töötlusest), läbimõõdust, pikkusest ja kohttakistustest (klapid, ristlõikõike muutus jne.).
s.o. signaali sõukruvi suhtelise sammu (H/D) muutmiseks seadmele (2) ja Masinameeskonnal tuleb optimaalne peamasina täiskäigu reziim pöörete (n) hoidmiseks mootori igareziimsele regulaatorile 5 . kooskõlastatult kapteniga valida laevas olemasolevate mööteriistade - soojuskadudest heitgaasidega qhg ja Mootori pöörete reguleerimine ja sõukruvi sammu H/D näitude järgi , arvestades lubatud mehaanilist ja termilist koormatust. reguleerimine toimub vastavalt kontrollerile sisestatud programmile, - soojuskadudest jahutusvedelikuga qj.v. ehk i (q h.g.
annaabi.ee 
