Põlevkivi Eestis Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Põlevkivi asub Eestis 1070 meetri sügavusel maa sees. Kaevandamine Üldiselt on võimalik kahte moodi kaevandada põlevkivi. Pealmaakaevandamine Narva karjäär Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine Estonia kaevandus Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Rikastamine Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi
zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Siin pildil on näha väikseid füto-ja zooplankstoni ning vetikate kivistunuid osi. Põlevkivi avastamisest tekkisid jutud ,et talumees ehitas saunaahi põlekivst mis koos puudega maha põles ja karjapoistest kes viskasid põlevkivi lõkkesse ja imestasid ,et kivi põleb . Teadlaste tähelepanu äratas põlevkivi 18.sajandi lõpus ,sellest ajast peale on põlevkivi huvi pakkunud .J.Georgi (1791) ja G Helmerseni tööd,viisid järeldustele et kivi saab kasutada soojuse
19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Estonia ja Viru kaevanduses Pealmaakaevandamine Plussid Miinused
Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. AS Eesti Põlevkivi AS Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. Kokku töötab ettevõttes ligikaudu 3400 töötajat. Pealmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht pole sügaval vaal- ja transportkaevandamine Eestis peamiselt vaalkaevandamine Eestis Narva ja Aidu karjääris Allmaakaevandamine kui avakaevandamine kujuneb liiga kalliks või kui maakasutuse muutmine on lubamatu Varem kasutati lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad ja kaitsvad loodus- arhitektuuri-,kultuuri jmt. objektid Katendi paksus vähem kui 30 m Vähene asustus Väheväärtuslik mets
põlevkivi. Maavara kaevandamise load Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Rikastamine Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi eemaldamist. Rikastatud põlevkivi on palju suurema kütteväärtusega kui rikastamata põlvevkivisegu. Kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist
Wienerberger, Wiekor, Silbet, Repo Vabrikud, Norwes, Narva Bark, Polyform, Mikro- Fix, Narova Pine. Vaatamisväärsused Ida-Virumaal on palju vaatamisväärsusi. Seal on mitmeid mägesi, matkaradasi ja lisaks sellele mitmeid ajaloolisi asju. Kohtla kaevanduspark-muuseum Põlevkivi hakkas meie aladele tekkima umbes 450 miljonit aastat tagasi. Mõnedes Ida-Virumaa paikades ulatuvad tavaliselt teiste settekivimite kihtide vahel peituvad põlevkivikihid maapinnale. Lõuna suunas laskub põlevkivikiht üha sügavamale. Muuseumi käigud asuvad umbes 8 meetri sügavusel ja kui Lõuna poole minna, siis ületab käikuge sügavus üle 10 meetri. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine algas 1916. Aastal. Viimased 50 aastat on põlevkivi kasutatud elektrijaamades küttena. Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal. Kohtla kaevandus oli tuntud oma kõrge töökultuuri ja madala põlevkivi hinna poolest. Oma eksisteerimise 64 aasta jooksul tootis Kohtla-Järve kaevandus põlevkivi umbes 48 329 542 tonni.
Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. [2] 1.2. Pealmaakaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt.[3] Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. [3] Lõhketööd Lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega. Tehasest
seevastu arenevad hästi ka jahedamas vees. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Vahelduvad põlevkivi- ja lubjakivikihid, mis praegu avanevad meile põlevkivikaevandustes on looduse poolt kirjutatud kroonika kunagisest lubjakivibakterite ja vetikate vahelisest olelusvõitlusest. Põlevkivikihid sisaldavad rohkesti fossiilide detriiti ja ka terveid fossiile.Tuntuimad ja otsituimad fossiilid e. kivistised on triloobiitide kivistunud jäänused. Põlevkivi ajaloost Esimesed kirjalikud teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe J.A
aastas ca 15 miljonit tonni põlevkivi. Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat vana. Kasutatava põlevkivi energiaväärtus on umbes 19002600 kcal (811 MJ/kg) Põlevkivi asub Eestis 1070 meetri sügavusel maa sees. Kaevandatav põlevkivikiht on 2,7 kuni 2,9 meetri paksune. Kihi paksus väheneb pidevalt lõuna suunas 2,1 meetrini ja lääne suunas 1,6 meetrini. Põlevkivi maailmas Maailma põlevkivivaru suurus on hinnanguliselt üle 400 miljardi tonni. Põlevkivi teeb maailma mastaabis oluliseks ressursiks tema väärtus alternatiivse energiaallikana teistele fossiilsetele kütustele nagu nafta ja kivisüsi. Kuna nafta ja kivisöe varu on ammendumas, tuntakse põlevkivi vastu järjest rohkem huvi
tagasihoidlikum. On selge, et kõige kvaliteetsema "pruuni kulla" varud paiknevad alal, mille piirid langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Kaevandatav (ja kaevandatud) 2,53 m paksune põlevkivikihtide kompleks paikneb erinevatel sügavustel: alates 5 meetrist maardla põhjaservas kuni 60 meetrini lavamaa lõunaosas. Edasi läheb põlevkivikiht aina sügavamale. Aluspõhja kivimid paljanduvad jõgede ürgorgudes, kus neid võib ka vaadelda. Kõige suurem paljand on Põhja-Eesti paekalda astang (pankrannik), mis oma maksimaalkõrguse saavutab Ontikal 55,6 m üle merepinna. Aluskivimeid kattev Kvaternaarisetete kiht on põhjaosas õhuke (12 meetrit) ja paksem lõuna pool ning mattunud ürgorgudes. Geoloogiliste ja maastikuliste tingimuste tõttu on kujunenud nii, et enamus kunagi
annaabi.ee 
