Klass-linnud Selts- värvulised 4 alamseltsi - lainokalised - türannilised - lüürasabalised - laululised Päritolu - Päritolu oli 20 sajandini ebaselge - Sugukondi grupeeriti vaid välise sarnasuse põhjal - Keskmise suurusega või väikesed linnud - Värvuliste selts hõlmab ~5700 liiki - Kõige enam troopiliste alade metsades Seltsi suurim lind: - Ronk 1100-1600 grammi - Väiksemad põialpoiss 6-7g Välimus - Noka kuju varieeruv, sagedamini sirge - Küünised on kõverad ja ainult tagavarbal võib mõnikord olla pikk ja sirge küünis - Tiivad võivad olla pikad ja üsna teravatipulised või lühikesed ja tömbid - Saba – Väga erineva kujuga - Suguline dimorfism väljendub mõõtmetes hääles, sageli sulestiku värvuses, mõnikord isastel tuttide ja ilusulgede esinemises - Peaaju on värvulistel kõrgelt arenenud
lossi elama ja pani nad mehele kahele õukondlasele. Loo algupärane versioon arvatakse pärinevat antiikajast. Hiinast on teada selle muinasjutu üleskirjutus umbes 860. aastast. See on kirja pandud ka Koreast, Filipiinidelt ja Vietnamist. "Tuhandes ja ühes öös" on see eri nimede all jutustatud koguni mitu korda. Euroopas populaarseima teisendi Tuhkatriinu-jutust kirjutas Charles Perrault 1697. 52 Põialpoiss- Elas kord puuraidur koos oma naise ja seitsme pojaga. Kõige nooremat kutsuti Põialpoisiks, sest ta oli sündides põidla pikkune ja väga vagane. Oli väga raske aasta-näljahäda oli suur.Vanemad otsustsid lapsed metsa ära eksitada, et mitte näha neid nälga suremas.Põialpoiss kuulis seda pealt ja korjas oma taskus kivikesi täis. Nii juhtuski, et Põialpoiss viis vennad koju tagasi. Kuna kuningas oli vahepeal oma võla-kümme eküüd
küla ja selle lähedal asuvat Paukjärve. Siin valmis 1917. aastal näidendi ,,Juudit" esimene variant (Teder 1977:40). Lõppenud periood Koitjärvel oli Tammsaarele seisukohalt eelkõige kui enesekogumisaeg, maailma ja inimese jälgimise ja mõtestamise aeg. I maailmasõda ning tema enda elu ja surma piiril kõikumine panid Tammsaare vaatama ja nägema elu sisemisi ja sügavamaid kihte. Tammsaare kirjutas novelle ka hiljem , läbi oma loomingu ,neist tuntumad on ,,Põialpoiss" , ,,Itaalia reis" , ,,Vanaisa surm" ja ,,Elavad nukud" (Tammsaare...2007). Tammsaare avaldas 1920.-1930. aastal neliteist raamatut (Kalda 1997:45). Loomingu kõrgperiood algab näidendiga ,,Juudit" (1921), mis on ülesehitatud piibli motiividel. ,,Juuditit" peetakse üheks eesti tippnäidendiks. Järgneb romaan ,,Kõrboja peremees" (1922), milles keskealine kirjanik pöördis tagasi maa-ainestiku juurde. Selle romaanis kasutab kirjanik kõige rohkem kordusi
Anagramm tähemäng. Isa, sai asi. Seda kasutas Voldemer Panso. ,,Osnap" Inversioon ebatavaline sõna järjestus. Laotada lilli võib ammu. Onomatopöa loodushääli jäljendavad sõnad Kõnekujundid Võrdlus võrreldakse midagi: loll kui laua jalg Metafoor asendatakse põhitähendus: noorus e ajaratas Metonüümia tähenduse ülekanne: kokku said kroonitud pead Hüperbool liialdav suurendamine: ääretu meri Litootes vähendamine: põialpoiss, piitsavars Sünekdohk valitakse kitsam tunnus: sõin taldriku suppi Personifikatsioon- isikustamine: maa tukub Allegooria mõistu jutt. Pikem teos: Piibel Perifraas ümber ütlemine sõnadega: loomade kuningas, ladina kõõk- aptek Eufenism peite sõna, usundiga seotud: metsa kutsu Värsjalg värsi algüksus, kus vahelduvad rõhud või rõhuta silbid või pkkad ja lühikesed silbid Trohheus kõige levinum värsijalg. - # - u. Tere, laine, mere laine Stroof luuletuse salm
annaabi.ee 
