001. "Trace" kujundasime "Draw Metal Layer" valikus oleva 2D joonestusvahendi abil. "Trace" kihis oleva metallisatsiooni mõõtmed võtsime võrdseks töös nr. 2 optimeeritud filtri metallisatsiooniga (s.t. liinide pikkused, laiused ja vahekaugused võtsime samad, mis on töö nr. 1 lõplikult optimeeritud filtril). Kui kihid said loodud, määrasime "Setup Excitation" abil sisend- ja väljundpordid. "Setup Solutioni" aknas valisime sagedusvahemiku parameetrid: Discrete mood, Start - pääsuriba kesksagedusest 2GHz allapoole (3.4GHz), Stop -pääsuriba kesksagedusest 2GHz ülespoole (7.4GHz). Punktide arvuks võtsime 10 punkti GHz kohta. Lubasime pinnavoolude genereerimise. Muud parameetrid jätsime nii, kuidas olid vaikimisi pandud. Skeemi karakteristikute simuleerimiseks tuli valida päästik "Solve". Karakteristikuid sai näha "Post-process" aknas. Tutvusime erinevate karakteristikute ja väljajaotuste kuvamise võimalustega. Joonis 1
Joonis1.- Sisendpordi sobituse graafik. 3.) Ühenda madalpääsfilter uuesti analüsaatori külge, jätta vaadeldav sagedsuvahemik samaks (0,1-27MHz) ning käivitada skaneering (Single). Kuvada ekranile pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Joonis2.- Pärisuunalise ülekande graafik. 4) Punktis 4. mõõdetud parameetrid: -filtri ülekanne pääsuribas: -0,47[dB] - pääsuriba lõikesagedus: 9, 943 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas: -50,73 [dB] - tõkkeriba lõikesagedus: 20,244 [MHz] - filtri kalle üleminekuribas: 41,35 [dB/oct] - hinnang filtri järgule 5) Joonis3.- Väljundpordi sobituse graafik, võrdlus sisendpordi. Võrrelda omavahel kahte graafikut, kas esineb mingeid erinevusi või sarnasusi, miks? Sarnasus- filtri kalle üleminekuribas sarnane Erinevus-pragusel graafikul tõkkeriba kõrgemal, kui sisesndpordi puhul.
Joonis 5. Optimeerimise eesmärgid täidetud. Joonis 6. Optimeeritud filtri ASK ja sobituskarakteristik. Kokkuvõte Simuleerisime etteantud kesksagedusega külgsidestusega ribafiltri, mis vastaks nõutud tingimustele. See õnnestus, kuna karakteristikud on ettenähtud maski piirides. Optimeeritud filtri ASK ja sobituskarakteristiku jooniselt on näha, et sobituskarakteristiku pääsuala laius - 20dB juures on 160MHz-i lähedal. ASK pääsuriba laius on -3dB juures 200MHz-i piirkonnas ja -30dB juures ka soovitud vahemikus. 4
W1 0,6536 W2 1,04362 Tabel 1. Lõplike filtri parameetrite väärtused Lõpuks saime järgmise ülekandekarakteristiku. Joonis 4. Optimeeritud filtri ülekandekarakteristik (ASK). 5. Kokkuvõte Töö on tehtud, vajalikud tulemused on enam – vähem saavutatud ja langevad kokku maskiga. Ebatäpsus on tingitud sellega, et meil oli võimalus valida – kas kitsendada pääsuriba ja teha filtri järsemaks (Tšebõševi filtri järgi montaažtehnikas) või siis jätta nii nagu ta on ja kaotada natukene ASK sumbuvuses. Nii et valik on kas lubada S11 ja S21 lainetused pääsuribas, mis kõiguvad vahemikus ± 3 dB või siis pöörata tähelepanu pääsuribale. Praktikas esimese filtri järgi võib panna ka teise filtri, mis signaali võimendaks. Teine filter võiks olla projekteeritud niimoodi, et ta lõikaks ära harmoonikud ja summutaks ebavajalikud elemendid. 6
samaks (0,1-27MHz) ning käivitasime skaneering ("Single"). Nägime ekranil pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 2. Pärisuunalise ülekande graafik. 4. Mõõtsime eelmises punktis saadud graafikult markerite abil järgmised parameetrid: - filtri ülekanne pääsuribas = -0,5[dB] - pääsuriba lõikesagedus = 9,851192 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas = -50,73 [dB] - tõkkeriba lõikesagedus = 20,580560 [MHz] - filtri kalle üleminekuribas = -43,46[dB/oct] - hinnang filtri järgule kasutame valem: N*6dB/oct, kus N on filtri järk. Saime N = 7,24 => N=7, siis meie filtri järk on 7. 5. Väljundpordi sobituse mõõtmiseks ühendasime filtri ümber nii, et väljundport ühendatud DUT pordiga ja vastupidi. Käivitasime skaneeringu ja kuvasime ekraanil
3.13). ·Võrreldes AM, FM ja PM signaalide vastuvõtjaid omavahel, võib täheldada, et modulatsiooniindeksi suurendamine annab FM ja PM vastuvõtjatele tunduvalt suurema häirekindluse kui seda on võimalik saavutada AM vastuvõtjas. ·Samas aga tuleb silmas pidada, et modulatsiooniindeksi suurendamine suurendab ka sisendsignaali spektri laiust, mistõttu tuleb suurendada ka vastuvõtja pääsuriba. See aga halvendab signaal/müra suhet detektori sisendis. Kui see suhe ületab teatud läve, suureneb vastuvõtja müratase järsult. ·Kui on vajadus võtta vastu signaale suurte mürade taustal, siis tuleks kasutada järgivaid sagedus kui ka faasdetektoreid. Eriti kasutatavad on jälgivad sagedusdetektorid, mis põhineb kiirelt ja täpselt PM moduleeritud signaali sageduse muutusi järgival kitsaribalisel filtril
Seejuures sagedu- sest 0 madalamal sagedusel läbib vool peamiselt võnkeringi induk- tiivharu, sagedusest 0 kõrgemal sagedusel mahtuvusharu. Seega, kui resonantsisagedus ühtib võimendatava signaali sagedusega, on võimendustegur maksimaalne, teistel sagedustel aga langeb. Selektiivsust võib hinnata hüveteguriga Q: f R L Q = 0 = EKV ; kus = 2 f C on võnkeringi lainetakistus (või tunnustakistus); REKV = Rtr; ja 2f pääsuriba Madalaoomilisel koormusel REKV 2f . Selleks, et tõsta selektiivsust Q . Sagedusest sõltuva tagasisidega võimendid Kõige sagedamini tagasisidestusahelana kaksik-T-sild; kõrge selektiivsus. Kvaasiresonantssagedusel f0 ülekandetagur & = 0 , faasinihe sisend- ja väljundpinge vahel puudub. 1 1 f0 = 2 RC 117 Selektiivvõimendi kaksik-T-silla baasil.
annaabi.ee 
