sulgenud. Seetõttu on erinevate piirkondade mehed kokku tulnud, et moodustada vabatahtlike tuletõrjujate komandod. Seda just sellepärast, et lähimad komandod on enam kui kahekümne minutilise sõidu kaugusel. Sellise reageerimise ajaga võib sündmuskohal olev olukord juba olla katastroofiline ja enam midagi päästa pole võimalik. Lähemal oleva vabatahtlike komando oleks kindlasti juba selle ajaga kohal. Näiteks ühes maakohas toimunud tulekahjule jõudis esimene päästeauto alles kahekümne kaheksa minutiga, selleks ajaks oli maja juba üleni leekides ning päästa ei andnud enam midagi. Vabatahtlike tegevus võib muuta inimeste elu turvalisemaks. Mitmed noored otsustavad tihti võtta kõrgkooli õpingutest või töölt puhkuse, et minna maailma uudistama. Hea võimalus selleks on minna välismaale vabatahtliku tööd tegema. Erinevaid sihtkohti on palju, eriti on vabatahtlikud oodatud aafrika riikidesse, et seal
lihtne ja kiire, siis ääremaadele jäävad metsatalud teevad päästetöötajad murelikuks. Siinkohal tuletabki Päästeamet meelde ja paneb inimestele südamele, et operatiivse abi efektiivsus õnnetuse korral sõltub suurel määral juurdepääsuteede läbitavusest. Seetõttu tuleks omanikel, eelkõige maakohtades, kindlasti tagada oma majavalduste juurde suunduvate teede sõidetavus, arvestades sealjuures, et ka suur päästeauto sinna sõitma mahuks. Samuti peaks igaüks teadma, kus asub tema kodule lähim veevõtukoht ning võimalusel hoidma vaba ja sõidetavana ka sinna viiva tee. Õnnetus ei hüüa tulles. Just seepärast peaksime olema iga hetk valmis kasutama oma parimaid oskusi ja võimalusi halvimate tagajärgede vältimiseks. Kulu põletamine 2006.a toimus Eestis üle 5000 metsa- ja maastikutulekahju, nende tagajärjel hukkus neli inimest ja hävis 70 hoonet
regulatsioonid. Näiteks on kasutusel foneetiline tähestik, mida kasutatakse väljakutsete prioriteetide eristamisel kui ka keerukamate nimede edasi ütlemisel. 5.1. Olekuteated Võrgureziimi (TMO) kasutajad võivad saata ja vastu võtta teateid ja sõnumeid võrgu siseselt. Sõnumeid on võimalik saata üksikule kasutajale või kasutajagrupile. Olekuteateid ja tekstsõnumeid kasutatakse kõnede arvu ja võrgu koormuse vähendamiseks. (Päästeamet i.a) Olekuteateid kasutades peab päästeauto edastama Häirekeskusele oma antud hetke olekut kajastava informatsiooni, mis salvestatakse Häirekeskuse SOS rakenduses. Ajaloolistel ning tehnilistel põhjustel on iga olekuga seotud numbrikood. Varasema (2013/08 ja enne) seadistustega raadiod näitavad olekute edastamise ajal ekraanil ainult numbrikoode. Sama olekut ei ole otstarbekas korduvalt saata. Sama oleku pidev kordamine ei lisa infosüsteemidesse lisaväärtust vaid hoopis liigsed ja korduvad sõnumid kantakse
korral probleemitult ka pimeduses. Suhtlemine helikopteriga Suhtlemisvõimalused Helikopteriga hoitakse ühendust raadio teel. Teatud tingimustes võidakse kasutada mobiiltelefone, kuid see ei ole standard. Ühenduse loomine ja hoidmine Kopterimeeskond saab häirekeskuselt teada, millised brigaadid (kutsungid) neid kohapeal ootavad või sinna teel on. Seetõttu võtab tavaliselt ühendust kopter, kui ta jõuab kiirabiauto või päästeauto leviulatusse. Edasi toimub raadioside üldiste raadiosidereeglite järgi. Kui ühendus on juba loodud, tuleb seda iga hinna eest säilitada. Kui pole võimalik jätta inimest sõiduki raadiosaatja juurde, tuleb kasutusvalmina hoida käsiraadiosaatjat. Kui kohal on politsei- või päästeametnik, siis on soovitav teha suhtlemine tema ülesandeks. Nii saab kiirabimeeskond tervenisti patsiendile keskenduda. 877 Abi orienteerumisel ja teejuhatamine
annaabi.ee 
