• Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits • Oranž pärdiklill • Ripp-pelargoon • Tiiviklill Asukoht: Toila Oru Park Taimed: kukekannus, hosta, peiulill Asukoht: Karlova, Tartu Taimed: ilukapsas, peiulill, vilt-ristrohi Asukoht: Toila Taimed: hosta, harilik kosmos Asukoht: Toila SPA Taimed: kard-hõbepael, fuksia Asukoht: Toila SPA Taimed: petuunia, roomav metsvits, roos begoonia
2. Sugukonda kuuluvad perekonnad Mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda kuulub, nagu eelpool mainitud, üle 200 perekonna, kellest Eestis kasutatakse haljastuses päris paljude perekondade liike. Nendest suutsin kindlaks teha 20 perekonda alonsoa (Alonsoa), inglilill (Angelonia), lõvilõug (Antirrhinum), kinglill (Calceolaria), kilpkonnalill (Chelone), kollinsia (Collinsia), müürlill (Cymbalaria), kaksikkannus (Diascia), sõrmkübar (Digitalis), eriinus (Erinus), käokannus (Linaria), pärdiklill (Mimulus), nemeesia (Nemesia), peekerlill (Penstemon), purpurvanik (Rhodochiton), suutera (Sutera), toreenia (Torenia), vägihein (Verbascum) mailane (Veronica) ja männasmailane (Verinicastrum). Perekondi on küll palju kuid enamikest perekondadest on Eestis haljasuses kasutusel vaid 1-2 liiki. Lähemalt tutvustan mailase perekonda ja veel kolme mulle huvi pakkuvat perekonda kilpkonnalill, pärdiklill ja vägihein. Tabel 1.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused
Sugukond: Balsaminaceae Interneti aadress: http://goo.gl/U1aUFD 17. Nimi: Ilubataat Ladinakeelne nimetus: Ipomoea Sugukond: Convolvulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/AJPulz 18. Nimi: Padipõõsas Ladinakeelne nimetus: Leucophyta brownii Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/0bFUZw 19. Nimi: Sinilobeelia Ladinakeelne nimetus: Lobelia erinus Sugukond: Campanulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/gRziOO 20. Nimi: Pärdiklill Ladinakeelne nimetus: Mimulus x hybridus Sugukond: Scrophulariaceae Interneti aadress: http://goo.gl/HGMTNe 21. Nimi: Pelargoon Ladinakeelne nimetus: Pelargonium Sugukond: Geraniaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8VTVF3 22. Nimi: Petuunia Ladinakeelne nimetus: Petunia x hybrida Sugukond: Petunioideae Interneti aadress: https://goo.gl/RERHT8 23. Nimi: Salvei Ladinakeelne nimetus: Salvia spp Sugukond: Lamiaceae Interneti aadress: http://goo.gl/XEHUPJ 24
Suvelilled nende kasutamise võimalused floristikas Pille-Riin Tilk I FK 2009 Sissejuhatus Suvelilled lilled, mis õitsevad ainult ühel suvel. Meil kasvatatavatest suvelilledest on paljud oma kodumaal püsikud. Suvelilled on ettekasvatatavad ja kohalekülvatavad. Floristil on suvelilledega palju teha, sest ta kasutab neid oma töös mitmekülgselt. Väga paljud lõikelilled, mis poes müüakse on just nimelt suvelilled. Talvel, kui pole niipalju värsket materjali tehakse ka kuivseadeid ja ka suvelilli saab kuivatada ja nad jäävad kaunid seades. Tihti tuleb tööl ette ka inimesi, kes pärivad nõu lillede istutamisel aeda ja kuidas kaunistada lihtsalt oma verandat või rõdu. Lilleseadja ei pea oskama teha ainult kimpe vaid peab andma ka nõu taimede valikul amplisse või nõusse. Seepärast peab tundma õppima erin...
Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 ...
Pole ime Kaalud on ju õhu märk. Metallidest sobivad Kaaludele vask ja messing. Aiainspiratsiooni tasub sellel sodiaagimärgil otsida Austriast, Birmast, Jaapanist, Argentinast, Egiptuse põhjaosast, Kanadast, Tiibetist, Hiinast ning Vaikse ookeani lõunaosa saartelt. Skorpion leiab hingesugulase kaktuses Suskajana tuntud Skorpion hindab kaktust ja iileksit, ent tema ilumeelt hellitavad rododendron, gardeenia, pelargoon, särav päevakübar "Goldsturm", käre pärdiklill, anemoon ja kanarbik. Skorpionile peaksid meeldima ka kuslapuu ja teised Jäära märgi taimed. Selle suure müstiku mõttemaailmaga sobivad juga- ja laukapuud, üleüldse põõsakujulised või asteldega puud. Kas on üllatav, et Skorpion võtaks looduses mesti skorpioni? Ega ikka ole küll. Hingesugulust tunneb ta ka kotka ja hundiga. Ja seda, et Skorpioni märgi esindaja putukate peale kriiskama kipuks, juba ei ole. Värvidest võiks Skorpion end ümbritseda tume- ja kastanpunasega,
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
Sk. Mailaselised rohttaimed. Lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed. Õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2. Esineb poolparasiite ja parasiite. Vili: paljuseemneline kupar. N: harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane, kassisaba, verev sõrmkübar, sealõuarohi, suur robirohi, harilik härghein, harjakas härghein, harilik käokannus, üheksavägine, kuninga-kuuskjalg, soo-kuuskjalg, kollane pärdiklill. Sk. Maavitsalised - rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised. Lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole. Õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt. Vili:kuiv kupar v. lihakas mari. N: harilik maavits, harilik ogaõun, koera-pöörirohi. Sk. Sarikalised Rohttaimed. Vars õõnes, vaoline, sõlmine. Lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega. Õied viietised, väikesed
Kõik sõrmkübarad on väga mürgised, sest nad sisaldavad terve seeria tugevasti südametegevust mõjutavaid aineid. Kasut ravimina. sealõuarohi Väga ebameeldiva lõhnaga. Harilik käokannus Tavaline taim kuivadel teepervedel ja liival, õie avamiseks on vaja alahuul all tõugata (sellega tulevad toime ainult tugevad kiletiivalised mesilased ja kimalased). Lõvilõug, pärdiklill Aiataim, dekoratiivtaim 24. SUGUKOND KARELEHELISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed. * Liike umbes 2000, enamik troopikas, rohkesti ka Vahemeremaades. * Nime saanud karedakarvalistest lehtedest. * Iseloomulik keerisõisik. Õie ehitus neljatine või viietine. Kroonineelus sageli soomused, mis katavad sissepääsu putke, tolmukate juurde. Ülemine sigimik, kaks viljalehte, 4 seemnealget. * Vili on jaguvili.
vähendab nii mürgistusohtu. See omadus põhineb ainult ühel geenil. Tihti on mürki taluvatel taimeisenditel juurtes suhteliselt rohkem metalle kui normaalsetel taimedel. Ilmselt on kasulik takistada raskmetallide liikumist juurtest lehtedesse. On avastatud taimi, mis koguvad mürgiseid metalli-ioone rakuseintesse, kus need ei saa kahjustada rakkude elutegevust. Taluvusvõime sõltub ka metallist. Vase suhtes on tolerantsed: harilik põisrohi, punane pusurohi, hapuoblikas, kollane pärdiklill, paiseleht, võilill, punane aruhein, harilik kerahein, võnk-kastevars, harilik ja valge kastehein. Tina suhtes on tolerantsed: lamba-aruhein, soo-kastehein, valge kastehein. Tsinki taluvad: kevadmenuartsia, harilik põisrohi, hapuoblikas, harilik merikann, alpi litterhein, aaslina, süstlehine teeleht, ümaralehine kellukas, punane aruhein, lõhnav maarjahein, lamba-aruhein, vill- mesihein, soo-kastehein, harilik ja valge kastehein.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
