Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele. Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchus, foiniikia kaupmees Tüürosest. Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja. Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult
ja need neli arvu, väljendatuna punktidest kolmnurgana, moodustavad täiusliku kolmnurga — tetractyse. Kreeka muusika intervalle võib väljendada suhetena 1:2, 3:2 ja 4:3, esimesed neli arvu sümboliseerivad geomeetrias punkti, sirgjoont, tasapinda ja keha, kõik see oli pütaagorlastele selgeks vihjeks, et arv 10 on täiuslik ja sisaldab endas arvu olemust. Vaieldamatult kuulsaim matemaatiline saavutus mida omistatakse otseselt Pythagorasele, ja millele on ka tema nimi antud, tõestab, et täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. Teadmised täisnurksest kolmnurgast olid inimkonnal juba varemgi, Vanas- Egiptuses näiteks kasutati maatükkide väljamõõtmisel kolmnurka külgedega vastavalt 3, 4 ja 5 ühikut, selle teooria tõestajaks aga peetakse Pythagorast ennast. http://en.wikipedia.org/wiki/Pythagoras http://en.wikipedia.org/wiki/Pythagorean_theorem http://www.hot.ee/i/indrme/pythagor.htm
Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime). Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega. Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth. Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia.
· Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Hippokrates Hippokrates (460 - 370 eKr) · Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. · Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. · Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted
Kõigepealt pütaagorlaste seltsi ülesehitus, mis ei meenutanud niivõrd filosoofide ühendust, kui usulist sekti. Usuliste sektide eripära seisneb aga selles, et kui selle liidrit just ei jumalikustata, siis heroiseeritakse ja kanoniseeritakse piisavalt, et reaalse isiku elu legendide uttu mähkida. Seltsi religioosne iseloom tingis ka olukorra, kus kõik seltsi liikmete poolt väljastatud teooriad ja doktriinid omistati seltsi juhile -- st. Pythagorasele. See asjaolu on seotud ka antiikajal valitsenud suhtumisega, kus mõttele andis suurema autoriteedi teadmine, et tegu pole millegi uue ja revolutsioonilisega, vaid antiikse ja juba mõeldu uuesti- või ümbermõtestamisega. Kolmandaks on pütaagorlaste kohta raske andmeid leida seltsi iseloomustanud salastatuse tõttu, mis tulenes selle liikmete veendumusest, et matemaatilised- ja muud teadmised pole mitte kõik avaldamisele kuuluvad. Isocrates on ütelnud, et
Koolis said käia ainult poisid, tüdrukuid sinna ei võetud. Rikkamates perekondades poisid said isegi kodus pedagoogi käe all õppida. Õpetati kirjandust ja lugemist kirjutamist muusikat ja gümnastikat. Türukute kasvatamine oli pere enda asi. Kuigi Spartas pandi rohkem rõhku noorte kehalisele saavutustele, siis tegelesid tüdrukud ka kehaliste harjutustega Varsti hakkasid kogu filosoofiast ja teadusest eralduma kindlad teadusharud. Üks neist oli matemaatika.Matemaatikast sai täna Pythagorasele teoreetline teadus. Peale matemaatika eraldus ka meditsiin. See teadusharu oli kõige rohkem seotud igapäevase elu vajadustega. Muistse Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on kuulus arst Hippokrates. Raamat sisaldab haiguste sümptomeid ja kulgemist. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani täiesti kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest.
Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloniga. Kord kui teda lahti riietumas nähti, märgati tal kullast puus olevat. Teinekord jõge ületades olevat jõgi teda valju häälega tervitanud. Pythagoras jagas kõik mõistuslikud elusolendid kolmeks: Jumalad, inimesed ja Pythagorase- sarnased (pooljumalad). Ta pidas end jumala pojaks. Tema jüngrid ei pöördunud oma õpetaja poole kunagi nimeliselt, öelda tuli ,,see mees" või ,,tema". Pythagorasele omistatakse sõna ,,filosoofia" leiutamine, samuti võttis Pythagoras esimesena kasutusele arvu ,,ruudu" ja ,,kuubi" mõisted. 4 2. PYTHAGORASE KOOLKOND 2.1 Pütagoreismi perioodid Varane või eelplatooniline (VI sajandi viimane veerand IV sajandi esimene veerand), nn ,,platoniseeriv pütagoreism" , s.o Vana Akadeemia ajastu (IV sajand), hellenismi pütagoreism
Laertios ja Cicero, antiikfilosoofid, kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks kutsuda. Ta oli esimene idealistlik kreeka filosoof. Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Koolkond püsis uuspütagoreismi kujul seni, kuni kristlus ülejäänud maailmavaated põlustas. Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline. Alles hiljem avaldati mõned teosed. Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks korra tõttu, mis on talle omane. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame – ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige
annaabi.ee 
