Anaximandros - Thalese õpilane, arvas, et Barbar - Võõramaalane maailm koosneb määramatust "apeironist" Polis - Kreeka linnriik Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof. Strateeg - Väejuht Platon - Sokratese õpilane. Asutas Ateenasse Hetäär - Aristokraatide kaaslannad
4. Isikud (kes, kuidas läinud ajalukku) a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. c) Pythagoras Kreeka matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel, pytagorase teoreem. d) Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. e) Herodotos hakkas esimesena uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi. Tal on teos "Historia", mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest ja eelloost. f) Philippos II - Makedoonia kuningas Aleksander Suure isa g) Aleksander Suur
Valgus pääses templitesse vaid ustest. Levisid kolm põhilist arhtektuuri stiili: dooria, joonia ja korintos. Viimane oli levinud hellenismiperioodil. Kaunimad templid on Hera ja Zeusi tempel. Kreeka skulptuuril on eripäraks vabaplastika. Suuri mõjutusi sai egiptuse kunstist seega algul ei olnud skulptuurid realistlikud, kui hiljem hakati neid kujutama loomulikumalt. Skulptuurid olid ideaalikehastuseks. Vana-Kreeka teaduse saavutused: Hippokratese meditsiini raamat. Pytagorase saavutused. Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest? Milliste teemadega tegelesid filosoofid? Maailma ajaloos esimestena püüdsid Vana-Kreeka filosoofid seletada asju looduslike põhjuste järgi. Peamiselt arutati filosoofias maailmakorraldust, tekkimist ja erinevaid jumalatega seotud asju. Filosoofiaks nimetatakse ideid sellest ajast peale, kui filosoofid ei arvanud enam, et jumalad on teinud maailma. Hakati taipama, et see on seotud loodusega.
teadvustamisega ning õpetaja üldise lähenemisviisi kavandamisega tööks õpperühmadega. - Konkreetse planeerimise tasandil püstitatakse detailsed eesmärgid, mille saavutamisega kindlustatakse üldtaotluste saavutamine. Kooli õppekava ainekava, õpetaja töökava tunnikava Sisendipõhine eesmärk väljundipõhine eesmärk Õpetada II maailmasõda... nimetab II maailmasõja.. Selgitada pytagorase teoreemi.. selgitab.. ja rakendab.. Võrrelda... võrdleb... Õppeesmärgid sõnastatakse väljundipõhiselt Mida tähendab väljundipõhiselt Soorituslikud õppe-eesmärgid püsititatakse kahemõõtmeliselt 1. Sooritus /tegevus(nt nimetab ja iseloomustab 2. Aine sisu (nt eesti suurmiad linnad) Väljundipõhiste eesmärkide puhul on oluline meeles pidada, et hinnata saab mähtavat, kuuldavat, katsutavat
teatud veaga, mida nimetatakse logiõiendiks (lg). Logiõiend väljendatakse protsentides : S ( LN 2 LN1 ) lg 100 S kus S on kaardi järgi läbitud vahemaa Logitegur Logiõiendi asemel võib kasutada logitegurit K lg: lg K lg 1 100 Logiõiend määratakse mõõtmiilil Näiva horisondi kaugus Kasutades Pytagorase teoreemi saame silmapiiri kauguse valemi: De 2,08 e Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. See oleneb peamiselt meie silmade kõrgusest, kuid teatud määral suureneb ka Maa refraktsioonist - so valguskiirte murdumine atmosfääris 8%. e silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus
(lg). Logiõiend väljendatakse protsentides : S - ( LN 2 - LN1 ) lg = 100 S kus S on kaardi järgi läbitud vahemaa Logitegur Logiõiendi asemel võib kasutada logitegurit K lg: lg K lg =1 + 100 Logiõiend määratakse mõõtmiilil Näiva horisondi kaugus Kasutades Pytagorase teoreemi saame silmapiiri kauguse valemi: De = 2,08 e Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. See oleneb peamiselt meie silmade kõrgusest, kuid teatud määral suureneb ka Maa refraktsioonist - so valguskiirte murdumine atmosfääris 8%. e silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus
annaabi.ee 
