1715,Hispaania Maria Therese), Louis XV(1715-1774,Poola Maria Leszczynska), Louis XVI(1774- 1792, Austira Marie-Antoinette) Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal Parlamendi kojad- alamkoda(valimisõiguslikud mehed), Lordid(ülemkoda) 1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele 1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja
Pikk parlament ja revolutsioon-1640. kevadel tuli kokku Inglise parlament. Nad ei olnud Charles I raha taotlemisega palgasõjaväe jaoks nõus. Nad oli koos vähem kui kuu, kui kuningas selle uuesti laiali saatis. Ajalukku läks see kui nn lühike parlament. Juunis 1640.a sõlmiti Sotlastega 3 nädalaks vaherahu. Kui see lõppes pidi Ch. Uuesti parlam kokku kutsuma. Ta avas parlm istungi 3.nov 1640 seda peetakse ka inglise revolutsiooni alguseks. Parlm esiotsas istus John Pymiga kohe rünnakule. Mõisteti hukka kuninga teod ja rünnati ka kirikupoliitikat.( piiskop oli püüdnud anglikaani kirkukorraldust lähendada katolikule). Lordide koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Stafford- mõisteti surma. Parl ja rahvarahutuste survel oli kuningas sunnitud surmaotsusele alla kirjutama. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul
kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest; Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud P poolt; Charles I saatis P laiali; sõja jaoks sotlaste vastu oli tarvis raha -> CharlesI kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali saadeti(lühike parlament); pärast vaherahu lõppemist sotlastega pidi kunn jälle prlamendi kokku kutsuma(1640-ühtlasi ka ing. revolutsioon); parlamentlik opositsioon eesotsas Pymiga kaebas kunni omavoli parlamentide suhtes jms; P võttis vastu õigusakti, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul. võim läks sellega P kätte(pikka parlament); Alamkoda moodustas Kõrge Kohtu->hukati Charles I; kaotati Lordide koda, kunni amet, kuulutati välja vabariik; täidesaatvaks võimus Riiginõukogu, mis tegelikult juhtis P tegevust. Reaalne võim kuulus O. Cromwell'ile; P võttis vastu seaduse, mille
monopoolseid õigusi raha eest, Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud Parlamendi poolt; Charles I saatis Parlamendi laiali; sõja jaoks sotlaste vastu oli tarvis raha - Charles I kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali saadeti(lühike parlament); pärast vaherahu lõppemist sotlastega pidi kuningas jälle parlamendi kokku kutsuma(1640-ühtlasi ka inglise revolutsioon); parlamentlik opositsioon eesotsas Pymiga kaebas kuninga omavoli parlamentide suhtes jms; Parlament võttis vastu õigusakti, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul. võim läks sellega Parlamendi kätte(pikka parlament); Alamkoda moodustas Kõrge Kohtu-> hukati Charles I; kaotati Lordide koda, kuninga amet, kuulutati välja vabariik; täidesaatvaks võimus Riiginõukogu, mis tegelikult juhtis Parlamendi tegevust. Reaalne võim kuulus O. Cromwell'ile; Parlament võttis vastu seaduse, mille kohaselt pika
Elanikkonna maksustamine eeldas aga parlamendi nõusolekut. 1640. kutsuti kokku lühike parlament, Charles I taotles raha sõjaks sotlaste vastu, parlament keeldus. Kuninga poliitika hukkamõist. Kuningas saatis parlamendi laiali. 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu, kuid kui see uuesti hakkas, ei jäänud Charles I üle muud, kui kuuletuda opositsioonile ja parlament uuesti kokku kutsuda. Parlamentlik opositsioon eesotsast John Pymiga asus rünnakule. ° Tõsteti esile kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes ° Kirikupoliitika ° Parlament sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford. ° Parlamendi rolli riigi elus suurendas õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul parlament muutus kuningast sõltumatuks. ° Suleti Tähekoda (teisitimõtlejate jälitamiseks) Kodusõda 1642-1660
annaabi.ee 
