"Ilias" on kangelaslugu Eepos seisneb pingelisest sjast ja selle sangaritest. Trooja linna teiseks nimest "Ilion" tulenebki eepose pealkiri. Tegevus toimub pronksajal. Tegelased: Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kige suurem vgilane Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mkeene kuningas, kreeklaste vgede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vgilane Hektor Trooja prints ja trooniprija Menelaos Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos Menoitiose poeg, Achilleuse parim sber, vibolla ka armastatu
konflikti rahumeelset lahendamist. Olulisemad tegelased ·Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane ·Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht ·Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane ·Hektor Trooja prints ja troonipärija ·Menelaos Atreuse poeg, Agamemnoni vend ·Nestor vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest ·Odysseus Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. ·Patroklos Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu
keeles. Mõlema aluseks on muistendid kreeka hõimude süjakäigust Trooja linna u 1000. a. ekr. Ilias- sõjaolustik, Odüsseia- rahuaeg. Ilias tegelased: Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 7
Eelmise sajandi algusest oli teada Egeuse mere 3 kirjasüsteemi,üks oli hieroglüüfkiri,teised kaks olid lineaarkirjad A ja B. Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta- mükeene kirja kuju. Kreeta piltkirjas on umbes 150 ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk märgid koosnevad liinidest,joontest,mitte piltidest. Lineaarkirja B savitahvleid ja pitsereid on leitud rohkesti Lõuna-Kreekast:Teebast,Pylosest ja Mükeenest. See silpkiri oli deshifreeritud 50 aastat tagasi. Aastal 1200 oli lineaarkiri B kadunud. Lineaarkirja B avastas Evans,aastal 1900 Knossose kaevamistel. Vanakreeka alfabeet: Kreeka kiri on laenatud arvatavasti XI-IX.sajandil foiniiklastelt ehk semiitidelt. Neil oli konsonantne tähestik. Varakult loodi juba tähtkiri,kreeklased hakkasid tähistama täishäälikuid,nad lisasid tähestikku mõne uue tähe ning muutsid foiniikia tähtede kuju ja nimetusi veidike
Kumbki neist polnud aristokraatlikku päritolu, ent kui päratult rikas ja jumalakartlik Nikias oli aristokraatia poolt ilmselt omaks võetud, siis nahaparkal (pigem küll töökoja omanik) Kleon rõhutas sageli robustselt oma rahvalikku tausta. 425. a. hõivasid ateenlased Pylose neeme Messeenia rannikul ja Kleonil õnnestus vangistada lähedasel Sphakteria saarel mõnisada vastast, teiste seas 120 spartiaati. See oli suur võit: Pylosest sai varjupaik Messeeniast põgenevatele helootidele ja spartalased pidid loobuma Atika iga-aastasest rüüstamisest, sest ateenlased ähvardasid vastasel korral vangid hukata. Pealegi oli spartiaatide alistumine kahjustanud Sparta mainet. Kuid oma edu ära kasutada ateenlased ei suutnud. Maismaarünnak Sparta liitlase Teeba vastu lõppes lüüasaamisega Delioni lahingus (424. a.) ja väikese salgaga läbi Kreeka Egeuse põhjarannikule
annaabi.ee 
