Filee PKC Eesti Haapsalu, juhtmed, 400 256 341 kaablid autodele Fortum Elekter AS 49 145 150 173 186 Elektrivõrgud Haapsalu 185 73 87 142 169 Uksetehas Tene Kaubandus 60 42 Haapsalu, palkmajad PVMP-EX OÜ 302 81 139 200 347 Õmblus, end. Nurme vabrik Polar Textil 146 116 254 Haapsalu, õmblus Örnplast Eesti AS 36 17 38 63 Taebla EST-Trans 67 56 106 Külmikautoveod
saab lugeda müügilepingu sõlmituks. Müügilepingu puhul on sellisteks olulisteks tingimusteks eelkõige kokkulepe müügilepingu esemes ja selle hinnas. Vaidlusalune tehing sisaldab eeltoodud kokkuleppeid. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väidetega selles, et kokkuleppes sisalduv tingimus (rendimaksete tähtaegne tasumine) ei muuda seda veel eellepinguks. 3-2-1-67-09 p 16 Osaühing PVMP-Ex (hageja) esitas 2007. aastal maakohtule hagi Zytt i Åre Aktiebolag (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista hüvitise saamata jäänud tulu eest (mittetähtaegsete tarnete tõttu ei saanud kostja suusariided plaanitult suusahooajal müüa ning kaotas seetõttu kaupade müügist saadava kasumi).
kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kasutatud asjadel on puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei ole ning see ei ole veel lepingule mittevastavus. Lepingutingimustele mittevastavusega on tegemist siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. 24 RKTKo 3-2-1-67-09, p-d 16-18 vastuvõtuviivitus, VÕS § 101 lg 3 Asjaolud: Osaühingu PVMP-Ex (hageja) hagi Zytt i Åre Aktiebolag (kostja) vastu põhivõla 477 869 krooni 38 sendi ja viivise saamiseks. Pooled sõlmsid töövõtulepingu, mille kohaselt hageja õmmblrs kostja tellimusel. Hageja andis kostjale kauba üle kahes partiis. Kostja jäi hagejale võlgu ja hageja ei saatnud teist partied kostjale. Õiguslik probleem: VÕS § 111 lg 3 kohustuse täitmisest keeldumine. VÕS § 119 lg 1 Võlausaldaja satub
uuest teabest tulenevat vara arestimise ulatust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p-d 20-23). 9. Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega arestiti kahtlustatava ettemaksukonto 3 844 343 euro ja 96 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et KrMS § 142 lg 1 alusel saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara ja ka ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid tuleb käsitada OÜ PVMP-Ex varana nii sissemaksete kui ka tagastusnõuete osas. Seda seisukohta põhistades tugines ringkonnakohus Riigikohtu halduskolleegiumi 18. juuni 2013. a määrusele asjas nr 3-3-1-28- 13. Kõnealuses lahendis märkis halduskolleegium, et kuigi ettemaksukonto arestimise võimalust maksukorralduse seadus otsesõnu ette ei näe, on halduskolleegiumi praktikas ettemaksukonto arestimist siiski võimalikuks peetud
annaabi.ee 
