Pealistuskangaid kasutatakse pehme mööbli välimisteks kateteks. Erinevatel ajaloolistel perioodidel kasutati mööbli katteks mitmesuguseid materjale. Tekstiiltööstus laseb välja mitmesuguseid mööblikangaid: siledalt värvitud, polsterdus ja kirjukoelised puuvillkangad, villased ja segakangad. Nendekson: gobelään, maket, rips, plüüs, mööbli tikkriie (triibuline madratsiriie). · Gobelään rasked kangad, väljatöötatud mitmevärvilistest puuvillkangastest, staapelkiududest, villase ja teistest niitidest. Kanga laius 130... 150 cm. · Maket puuvillane mustriline kangas, vähem tihe ja rohkem õhukesem kui gobelään. Kanga laius 114...150 cm. · Rips kõva, tugev värviline kangas iseloomuliku vorbilisusega, väljatöötatud villast, puuvillast ja tselluloosivillast. Kanga laius 115...131 cm. · Plüüs rohkem raskem karvastatud puuvillasest ja villasest kangas. Villane plüüs
laotud graniidiplokkidest ilma mördita. Taoline suur müür pidi pakkuma nii kaitset vaenalste eest kui ka rõhutama valitseja vägevust ning mõjukust. Valitsejal oli koos oma õukondlastega 12 küllalti luksuslik elu kalliskivide, kulla ja vasega kaunistatud palees söödi Pärsiast või Hiinast pärit taldrikutelt ning kanti rõivaid, mis olid valmistatud India erksavärvilistest puuvillkangastest. Riigi jõukus rajanes maavaradel kuld, vask, tina. Teadmatutel põhjustel hülgasid elanikud linna 1450. Aastal ning siirdusid põhjapoolsetele aladele alguse sai Monomotapa ehk Makaranga (Päikeseriik). Riik kauples kulla, elevandiluu, loomanahkade ning orjadega. Erinevalt Suur-Zimbabwest ehitati Monomotapas väikesi teivasaedadega ümbritsetud puu- ja savimaju. Riigi valitsejat, kes kandis mwene mutapa (uurija) tiitlit, austati kui jumalat. Alamad ei tohtinud
seljast vaid magamise ajaks. Teine oli amictus kehakatted, mis mähiti või drapeeriti ümber keha. Rooma ilmastikuolud kutsusid esile täiesti uue nähtuse moeajaloos sesoonse riietumise ehk vastavalt aastaajale riietumine. Esimesteks üleriieteks olid kindad, pontso ja püksid. Naiste riietus: Meeste ja naiste rõivastuse peamisteks eristajateks olid kangas ja värv. Naisterõivaid tehti kergetest India puuvillkangastest ning siidist; värvitoonideks olid sügavsinine, kollane ja punane, mõnikord mereroheline või siis hoopiski roosa. Vastupidiselt meeste garderoobile püsis naiste oma kogu impeeriumi jooksul peaaegu muutumaltul kujul. Põhiliseks rõivaesemeks oli stoola, mille materjaliks oli algselt villane riie. Ajapikku hakati neid tegema linasest ja puuvillasest, väga jõuksd naised võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus
seljast vaid magamise ajaks. Teine oli amictus kehakatted, mis mähiti või drapeeriti ümber keha. Rooma ilmastikuolud kutsusid esile täiesti uue nähtuse moeajaloos sesoonse riietumise ehk vastavalt aastaajale riietumine. Esimesteks üleriieteks olid kindad, pontso ja püksid. Naiste riietus: Meeste ja naiste rõivastuse peamisteks eristajateks olid kangas ja värv. Naisterõivaid tehti kergetest India puuvillkangastest ning siidist; värvitoonideks olid sügavsinine, kollane ja punane, mõnikord mereroheline või siis hoopiski roosa. Vastupidiselt meeste garderoobile püsis naiste oma kogu impeeriumi jooksul peaaegu muutumaltul kujul. Põhiliseks rõivaesemeks oli stoola, mille materjaliks oli algselt villane riie. Ajapikku hakati neid tegema linasest ja puuvillasest, väga jõuksd naised võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus
annaabi.ee 
