Võrdlus Eesti ettevõttega Tymbark AS Largo Toodetakse aastast Toodetakse aastast 1936 1992 Peaettevõte asub Peaettevõte asub Poolas Eestis Toodetakse mahlu, AS Largo emaettevõte nektareid, mahlajooke, on Svensky limonaadi, moose, Kaubanduse AS magus-toidukastmeid, Toodetakse mahlu, marmelaadi, nektareid, mahlajooke, puuviljaveine mahlakontsentraate Mida töö mulle andis Tööd tehes sain teada: * rohkem infot Poola riigi, selle looduse, tööstuse ja majanduse kohta * toiduainetööstuse täpsema mõiste * kuidas leida Poolas asuvate tööstuste kohta infot * Tymbarki ettevõttest, toodetest ning ajaloost Õppisin läbi töötama inglise keelset teksti Arendas mu powerpointi kasutamisoskust Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Poola http://tymbark
Moldovast, Usbekistanist, Aserbaidzaanist nii raudteel kui autoveokitega. Näiteks moldovlaste kuivvein Aligote puhkas Võhus vähemalt 10 päeva, seejärel ta filtreeriti ja alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55) Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini, Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka veinimuuseum, mis on avatud külastajatele. Valtu Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuvilja-marjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse
pidulaual. Reinveini all tuleb keskajal mõista Reini kesk- ja alamjooksult ning Mosel piirkonnas kasvatatud viinamarjadest aetud veini. (1) Kolmas vein oli romenii, nime järgi võis see pärineda Napoli di Romaniast. Arvatavast oli tegu Itaalia või Hispaania veiniga. Tallinnas joodi seda veini üsna rohkesti ning Saksamaal müüdi romeniid vahel isegi kõrtsis. (1) 12 Kõrvuti importveinidega joodi kohalikke puuviljaveine, mida valmistati õuntest, võib-olla ka pirnidest; allikas esineb veel ka kirsivein. (1) Euroopas üks levinuim ja Tallinnaski väga hinnatud vürtsivein oli klarett, mis sai veinilt kanguse ja jõu, vürtsidelt aroomi ning meelt magususe. Sageli kiputi seda tavalisele veinile eelistama, sest ta oli kange ja hakkas ruttu pähe. (1) Veinijoomine oli keskaja Liivimaal luksus, kindel tunnus kõrgseltskonda kuulumisest. Veini
Kasvukoht: valgus Valgusenõudlik niiskus niiskuse suhtes vähenõudlik muld mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid alasid Kasutamine kasutatakse vabakujuliste ja pügatud hekkidena, põõsagruppidena ja üksikpõõsastena Sordid ´Alba´, ´Asperma´, ´Dulcis´, ´Lutea´, ´Marginata´, ´Variegata´ Viljad söödavad, sisaldavad õunhapet ja C-vitamiini, viljadest valmistatakse marmelaade, puuviljaveine jne. Kasvatati mõisaaedades heki- ja viljapõõsana, mille marjadest keedeti keedist ja mahla, noortest hapudest lehtedest Märkused valmistati suppe ja salateid, põõsa võrsete koorest(väga mürgine) valmistati kollast värvi. THUNBERGIA KUKERPUU Päritolu Jaapan ja Hiina Kõrgus kuni 1 m Kasvukuju Võrsed vanemad oksad hallikaspruunid või hallid, noored võrsed kollakas- või purpurpunased, hiljem pruunid, rõmelised.
..3 cm, peenogajalt saagja servaga, pealküljelt tumerohelised, matid, alt heledamad, puhkedes veidi punakad, leheroots 1...2 cm, lehed sügisel oranzpunakad, hapuka maitsega, võib süüa. Õied: õied kollased, 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarates 15...25 kaupa, lõhnavad ja sisaldavad nektarit, V-VI. Viljad: punased piklikud kuni 1,5 cm pikkused marjad, peites eneses 2-3 piklikku kõvakestalist seemet. Viljad söödavad, sisaldavad õunhapet ja C vitamiini, valmistatakse marmelaade, puuviljaveine jne., IX-X. Hariliku kukerpuu puhul ei saagi väga kindlalt öelda, kas on ta meile levinud looduslikult või hakanud naturaliseeruma mõisaaedadest loodusesse lindude kaasabil. Mõisaaedades kasvatati harilikku kukerpuud tavaliselt heki- ja viljapõõsana, ning keedeti selle marjadest kõrge C vitamiini sisaldusega keedist ning mahla. I. Mitsurinil on aretatud hariliku k. seemneteta sort, milline kõlbab selleks otstarbeks kõige paremini. Kaukaasias
annaabi.ee 
