Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puuviljasust" - 5 õppematerjali

Muna- ja juusturoad
11
doc

Muna- ja juusturoad

Soolasust on enamasti vähe, seepärast ei sobi juurde tammised veinid. Veinid peaksid olema eelkõige happelised ja värsked. Happeline vein taandab toorjuustude rasvasust ja need tunduvad tõeliselt värsketena. (Kuidas sobitada juustu ja veini) 2.2.2 Valgehallitusjuustud (näiteks Brie, Camembert) Tiheda valgehallituse kihi all on juustud pehmed ja täidlaselt rasvased. Tänu rasvasusele ja kahvatule kreemisusele nõuavad need juustud veinilt happelisust, puuviljasust ja piisavat alkoholisisaldust. Sampanja mullid koos juustuga elavdavad maitseelamust. Küpsedes lisandub valgehallitusele oranzikaid toone ja maitse intensiivistub. Selliste täiseas juustude juurde tuleb võtta marjaseid ja mahlaseid punaseid veine.(Ibid) 2.2.3 Pehmed pestud pinnaga juustud (näiteks Langres, Munster, Livarot) Mõned nimetavad neid ekstreemjuustudeks, sest need lõhnavad läbitungivalt. Just need juustud on asjatundjate erilised lemmikud

Toit → Kokandus
33 allalaadimist
Veiniõpetus
6
docx

Veiniõpetus

veine; veinid on ülimagusad, rosina aroomi ja maitsega, tunda võib röstitud kohviube ja mõrusokolaadi Pinot Blanc ­ populaarne Prantsusmaa sort; veinid on kerged, värsked, maheda puuviljasuse- marjasuse ja elegantse happesusega; joomiseks parimad noorelt; sobib aperatiiviks Pinot Gris ­ Prantsusmaaal kasv, üks elegantsemaid sorte, millest saab mahlaseid sügavkollase värvusega veine, milles on tunda puuviljasust ja parfüümi ning pikka, harmoonilist happesust ja järelmaitse on veidi mõrkjas vürtsikas-ürdine Prosecco ­ kasv. Itaalias; hilise küpsemisega; veinid võivad olla kergelt gaasilised (frizzante) või siis päris vahuveinid (spumante); vahuveinidel on kergelt mõrkja lõpuga järelmaitse Riesling ­ on valgete viinamarjasortide kuninganna; Saksamaa sort; annab aprikoosi, küpsenud ahjuõuna, magusate tsitruseliste ja troopiliste puuviljade aroome; veinid võivad olla täidlased,

Toit → Toiduainete õpetus
27 allalaadimist
Veinist
17
docx

Veinist

fino serri 1012 °C ­ tammevaadis arendatud vanemad valged veinid, täidlane rosévein toidu kõrvale 1214 °C ­ punased dessertveinid, valge port, magus serri, madeira, marsala 1315 °C ­ värsked, kerged ja noored punaveinid 1618 °C tammevaadis arendatud punaveinid, Tawny port, vintage port Madalam serveerimistemperatuur võimendab veinis happelisust ja parkhappesust, kõrgem temperatuur võimendab puuviljasust, parkhapped pehmenevad, alkohol muutub agressiivsemaks. VEINIKLAASID: Vahuveiniklaas ­ pikk kitsas keha Chardonnay klaas (valge veini klaas) ­ Bordeaux klaasi vähendatud variant Bordeaux klaas ­ pikk mahukas keha, kergelt kitsenev Burgundia klaas ­ lai kellukesekujuline keha, tugevalt kitsenev Dessertveini klaas ­ väike, suht kitsa avaga Klaas täidetakse ca 1/3 ulatuses veiniga (umbes kõige laiema kohani). Sampanjaklaas täidetakse ca

Toit → toiduainete sensoorse...
18 allalaadimist
Valge veini ja toidu kokkusobivus
38
docx

Valge veini ja toidu kokkusobivus

Kasvatatakse veel ka Põhja-Itaalias, Saksamaal tuntakse Weissburgunderi nime all. Veinid on kerged, värsked, maheda puuviljasuse-marjasuse ja elegantse happesusega. Joomiseks parimad noorelt. Oma värske tsitruselisusega sobib hästi ka aperitiiviks. Hea partner ka kergetele kalaroogadele ja valges kastmes kanatoitudele. Pinot Gris ­ Üks elegantsemaid valge viinamarja sorte, millest saab mahlaseid, sügavkollase värvusega häid veine, milles on tunda pehmet puuviljasust ja parfüümi ning pikka, harmoonilist happesust. Järelmaitse on veidi mõrkjas vürtsikas-ürdine. Pinot Gris' veinidel on ka arvestatav küpsemispotentsiaal, eriti Prantsusmaalt Alsace'i piirkonnast pärit veinidel. Kasvatatakse ka Itaalias Pinot Grigio nime all. Sealt pärit veinid on mahedalt tsitruselised, aga veidi õhemad ja lihtsamad. Samuti võib leida Saksamaalt, kus sorti nimetatakse Grauburgunderiks või Ruländeriks ­ sel juhul on tegu magusamapoolse

Toit → Kokandus
47 allalaadimist
Brandi ja konjak
44
doc

Brandi ja konjak

nakatatud ja/või külma näpistatud viinamarjadest. Iseloomustamisel lähtutakse veini: · välimusest ­ kirkus, värvus, voolavus · aroomist ­ marja- ja käärimislõhnad, laagerdumisel tekkinud bouquet, väärlõhnad, mis viitavad võimalikule riknemisprotsessile · maitsest, mis koosneb omakorda: · algmaitsest, luues ettekujutuse joogi intensiivsusest ja täidlusest · keskmaitsest, näidates mahlakust ning puuviljasust · järelmaitsest, mida iseloomustab selle pikkus, vürtsisus, happesus, tanniinisus, alkoholisisaldus jne. Tarbimine Veini maitse puhul räägib kaasa kõik: optimaalne serveerimistemperatuur, pudeli õigeaegne avamine, sobiv klaasivalik, samuti see, millist tüüpi toidu/suupistete juurde antud veini pakutakse. Õige temperatuur: 6­8 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud valge vein 10­12 ºC rosé; tammes küpsenud valge vein

Toit → Joogiõpetus
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun