Põltsamaa Felix on Eestis kõige vanem puuvilja- ja marjaveinide tootja. 1920ndal aastal tehti veinide valmistamisega algust ning Esimese Vabariigi lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodumaal kui ka piiri taga. Tänapäeval on veini valik väga suur, on nii tavalisi kui mahe veine. Paiku kust veine tuleb on palju: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšiili, Ameerika, Lõuna-Aafrika. Veine on väga palju erinevad, on kuivasid, magusaid, kergeid, puuviljaseid. Põltsamaa Felixil on samuti lai valik tooteid: Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa Punane, Põltsamaa Kuldne, Põltsamaa Lossivein, Põltsamaa Lossivein, Põltsamaa Lossivein, Põltsamaa Kirsisuudlus, Põltsamaa Vaarikamusi, Põltsamaa Fest Classic, Põltsamaa Klassikaline Glögg, Põltsamaa Kuldne 2005, Põltsamaa Glögg 4,5%, Põltsamaa Õunasiider.
VEINI MAITSED Magus- keele esiosas (glükoos, fruktoos) Soolane-kahel pool keele esiosas Hapu-keele ääred (taandab magusust) Mõru, vürts-paiknevad keele tagaosas Umami-mahlasus, toidusus Füüsikalised mõjud-kihisemine, temperatuur, voolavus, parkained VEINI AROOMID Aldehüüdid-oksudeerunud alkoholid uuest tammevaadist, värsked puuviljad. Estrite ühendid-tekivad fermeneerimise ja küpsemise ajal. Annavad veinile marjaseid, lillelisi, puuviljaseid noote. Soe kliima-magusad, küpsed, troopilised, vürtsised, puuviljased, täidlased lõhnad Jahe kliima-värsked, rohelised, õhemad aroomid Pudelis küpsenud aroomid liituvad, tekivad lõhna ühendid, mis erinevad algsest veinist. VEINI AROOMID Puuviljased: tsitrusviljad, marjad, puuviljad, troopilised viljad, kuivatatud viljad. Vürtsid: aniis, köömed, lagrits, roheline pipar, nelk, muskaat, kaneel Animaalsus: hobune, higi, märg koer, märg vill, sõnnik
Selles on 15 põhirühma: teravili, puuvili, lilled, magus, hapukas, vanilje, karamell, pähklid, puu, suits, kirbe, kalk, seebine, väävline, hallituse nüanss. Phillip Hilis Soti linnaseviski ühingust (The Scotch Malt Whisky Society) on koostanud oma viskiratta, kus on koos nii maitsed (2 põhijaotust ja 7 alajaotust) kui ka lõhnad (kokku 14 jaotust). Lõhnad on ta jaganud ergemini ja raskemini tajutavaks. Kergem on tajuda näiteks suitsuseid (turvas, fenoolid, arstirohud), puuviljaseid (õunad, pirnid, banaanid), lillelisi (kanarbik, roosid, geraanium), vaniljeseid (iiris, vaniljetükid), teraviljaseid (rohi, hein, puder), kirbeid (terav, piprane), kopitanud (keldrid, kork, koivõrgud) ja kibedaid (kalk, krõbe) lõhnu. Raskem on tajuda seebiseid (küünlad, vaha), väävliseid (kumm, torustik), karamelliseid (pruunistatud suhkur, suhkrusiirup), pähkliseid (kookospähklid, mandlid), puiduseid (värskelt
mari on sugulane Pinot' perekonnaga, teised spekulatsioonid jälle väidavad, et mari pärineb Liibanoni aladelt. Chenin Blanc üks tähtsamaid Loire'i oru viinamarjasorte. Veinid on väga aromaatsed, hea happega ja puuviljased. Kui viinamarjad on korjatud hilissügisel, võib vein olla magus, elegantse happega ja väga pikaealine. Tähtsal kohal on mari Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuid seal nimetatakse seda Steeniks. Seal annab kergeid, aromaatseid, rohuseid ja puuviljaseid veine. Kasvatatakse ka veel Californias, Uus- Meremaal, Argentinas ja Tsiilis, kus tuntakse Pinot Blanco nime all. Clairette madala happesusega, hilja valmiv mari, mida kunagi kasutati Lõuna- Prantsusmaal vermuti baasveinina. Viimasel ajal on sellele marjale hakatud rohkem Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus tähelepanu pöörama. Kasvatatakse põhiliselt Lõuna-Prantsusmaal Languedocis, Provanc'is ja Lõuna-Rhone'is
annaabi.ee 
