Ehitiste fassaadid on avatud, vaid väljaku nurkadel on puudegruppe. Peaväravalt kulgeb Kulna sihis puiestee, varemalt oli härrastemaja sihilt puiestee ka põllul paiknenud rehehoone suunas. Kunstipärane haljastus jätkub teisel pool peahoonet vabakujulise pargina. Alleedena istutatud põlispuud, tiik (mis teenis ka viinavabriku huve), lilleparter, rohtaed ja mõisaansamblit piirav puiestikuna kujundatud tee moodustavad harmoonilise terviku. Lõpuks nimetatagu ka puuviljaaeda see hõlmab ulatusliku kivimüüriga piiratud ala endise aida taga. Eraldi tuleb rääkida ühest tänaseni säilinud kõrvalhoonest valitsejamajast. Hoone puudub 1828. aasta plaanilt, ta on märgitud alles 1849. aasta mõisasüdame üldkaardistusel. See tundub küllaldlase tõendina, et vaatamata mõningates allikates toodud palju varasemale ehitusajale , tuleb hoone valmimisajaks pidada 19. sajandi esimest poolt. Oma "ürgbalti" tüübilt kuulub ta küll nende
· Võib olla väga õnnelik, kui õnnetud oma õnnetusest vaikivad Sõnumid: · Kui inimene midagi väga soovib, siis suudab ta oma unistuse täita · Parem on elada terve elu hästi, kui et kogu elu raha koguda ja siis elu lõpus seda raisata. Nikolai Ivanõtsi elu: elas ihnelt, näpistas kõhu kõrvalt, riides käis just nagu kerjus, abiellus vana inetu lesega, ostis teistsuguse mõisa millest ta polnud unistanud: polnud karusmarju, polnud puuviljaaeda. Sümbol: Karusmarjad Kuigi tunduvad maitsvad on nad tegelikult kõvad ja hapud Karusmarjad võivad sümboliseerida kättesaamatuid ideaale, mis mõnes mõttes sarnanevad ,,hapude viinamarjadega". Pealtnäha ilusad, kuid kui sa need ükskord kätte saad, siis tundub nagu midagi oleks puudu. ,,Õnne pole olemas ega tarviski, aga kui elul on mõte ja eesmärk, siis ei seisne see hoopiski meie õnnes vaid milleski mõistlikumas ja suuremas. ,,Palat nr 6" Gromov hull palatis nr 6
Torkab silma Tondimäe korrapärane ovaal (vasakul) ja selle täpne orienteeritus peahoonega. See on pargi keskne element ja asub pargi keskteljel. Detail 1833. aasta kaardilt, pildistatud Norrmani töö pealt. Nüüd tuleb võrdluseks kõrvale võtta Ulriksdali puhkemõisa ja barokkaia pilt. Et koos esimese peahoonega (1642), või mõnevõrra hiljem, sai valmis ka barokkpark (nimetatud ka regulaarpargiks), seda näitab 1667. aasta inventuurinimekiri. Seal mainitakse suurt rohu- ja puuviljaaeda. Rohuaias olid kaks lehtlat, pügatud põõsastest labürindid, kolm kalatiiki ja elavatest lilledest istutatud päikesekell. /Kangilaski 1977, lk 17/ Jacob De la Gardie mõis ja barokkpark Ulriksdalis, Rootsis. 22 Barokkpark oli ette nähtud vaatamiseks kõrgemalt kohalt, kasvõi näiteks lossi akendest. See oli ülistus matemaatilisele korrapärale, mis pidi sümboliseerima inimese ülemvõimu looduse üle.
väljendab kontrasti kunsti ja metsiku looduse vahel - vaated, metsaga kaetud alad. Keskkond on tähtis. Vararenessansi aiad jätkasid keskaja aedade arengusuunda. Selle ajastu aedu kirjeldab Francesco Colonna "juturaamat" 1467. aastast - "Hypnerotomachia Polophilii". Kuigi see on ülesehituselt juturaamat, on ta samal ajal ka käsitlus arhitektuurist ja aiakujundusest. F. Colonna kirjeldab erinevaid aiatüüpe: köögiviljaaeda, botaanikaaeda, puuviljaaeda, roosiaeda, peristüülaeda, aedu geomeetriliste parterite, lillepeenarde jt elementidega. Tekstiga kaasnevad illustratsioonid näitavad aiakujunduse üldist kõrget taset. Donato Bramante (1444-1514): Paavst Julius II tellimusel kujundas Bramante 1503. a aiad ühendamaks Vatikani paleed ja künkal asuvat Belvedere lossi (vahemaa ca 300 m). Aiad ehitati valmis alles pool sajandit hiljem ning nad püsisid vaid 25 a, et anda koht paavst Sixtus V raamatukoguhoonele
annaabi.ee 
