Reeglina ei saa kahepoolset suhet/lepingut kuidagi vaidlustada, tühistada vms kolmas isik. Erandeid on, aga üldiselt mitte. Kellegi sundravile (või vangi) saatmine on avalik õigusliku võimu realiseerimine. Tema hoidmine mingis raviasutuses on tervishoiuteenus. Halduskohtus on uurimispõhimõte ehk kohus võib ise tõendeid otsida. Ilma täitedokumendita pole kelleltki võimalik mingeid rahasid kätte saada. Nt võlgnikult 4. Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse valdkondadega - tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj; unitaristlik Saksamaa, Sveits ja dualistlik Prantsusmaa - teooria - tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374) - tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid
4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus · Ebaausalt omandatud õiguste teostamise keeld (nt TsÜS § 104) · Õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsus Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega 1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus . Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning
AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PeS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PäS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.); VÕS(01.07.2002.a.); TsÜS (01.07.2002.a.) Uus PäS (01.01.2009.a.) Uus PerekS (01.07.2010.a.) · Kehtiva tsiviilõiguse üldosa süsteem: 1) Isikud (füüsilised, juriidilised) 2) Esemed 3) Tehingud 4) Tsiviilõiguste teostamine (sh aegumine) · Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse harudega 1. Tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj). Unitaristlik (Saksamaa, Shveits) ja dualistlik (Prantsusmaa) teooria. 2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (vt TLS §1; VÕS § 635). Oluline välja selgitada: kes juhib ja korraldab tööprotsessi; kes maksab töövahendite
Tsiviilkohtumenetluses on hagimenetlus ja hagita menetlus. PS järelvalve kohtumenetluses on üle 10 erimenetluse. Seadus ei kajasta hästi menetluste süsteemi. III Menetlusliigid Presidendi proaktiivne normikontroll: §4(2) ja §5 ja PS §107(2). Õiguskantsleri reaktiivne normikontroll: §4(2) §6 ja PS §142(2). KOV pädevusvaidlus: §4(2) ja §7 KOV põhiseaduslike tagatistega vastuolu. Kohtu algatatav normikontroll: §4(3) §9 §11(3) §14(2) + PS §15(1) lause2. – Asjasse puutuvus. Seda saab jagada kolmeks. Riivenormi puhul ja riigi tegevusetuse korral ja menetlusnormi puhul. Riivenorm- õiguse piiramine, kitsendamine, kahjustamine, kõrvaldamine, iga ebasoodus mõjutamine. Riivenorm tähendab seda, et see on kas käsu või keelu norm, mis piirab midagi. Riivenormi puhul on asjassepuutuvus järgmine. On määrav, kas normi säte on või oli kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. See on siis kui kohus peaks selle ps vastavuse
mahukas; see-eest aga kui tuleb midagi KOV-is vaidlusele, siis proovitakse seda riikliku kohustusena riigi eelarvega rahastada Kohtu algatatav konkreetne normikontroll Sätestatud: PS § 15 lg 1 lause 2 ja PSJKS § 4 lg 3, §9, §11 lg 3 ja §14 lg 2 - kui tuleb taotlus PSJV algatuseks, tuleb taotlus Riigikohtu poolt kohe vastu võtta ! Probleemid konkreetse normikontrolli puhul: Asjasse puutuvus (ap): Kuidas algatada PS järelvalvet (selle võtmenormid): 1) riivenormi ap – tuleb kindlaks teha, kas leitud norm on kohtulahendi lahendamisel otsustava tähtsusega – Otsuse teooria – PS § 15 lg 2 (kohus kui kohtuvõim) ja § määravaks on see, kas kohus peaks normi kehtetuse korral 152 lg 1 (ei ole õige norm, sest me teame, et õigusakt on
annaabi.ee 
