10. vajadusel akende sulgemine, tulede kustutamine, ukse sulgemine Kord nädalas: -ukse niiske pühkimine -toolide pühkimine -seinte niiske pühkimine -hooldusainete kasutamine põranda puhastamisel Koolivaheaegadel teha suurpuhastust, mis hõlmab: -akende pesu -ukse pesu -seinte pesemine -põranda suurpuhastus, vajadusel kaitsmine -mööbli põhjalik puhastamine Loengusaal Iga päev: 1. prügikasti tühjendamine 2. vabade mööblipindade, puutepindade, plekkide pühkimine 3. pehmemööbli harjamine või vajadusel imemine 4. puutepinnad, määrdunud kohad 5. grafoprojektori jm tehnika pühkimine 6. tahvli puhastamine 7. tekstiilpõranda imemine tolmuimejaga (igapäevaselt nähtav sodi, 1 kord nädalas kogu põrand Kord nädalas: - tooli ja lauajalad - aknalaudade pühkimine - riiulitelt tolmu pühkimine - riidenagide pühkimine Kord kuus:
Desinfitseerivate puhastusainete doseerimisel hoolega jälgida õigeid doseeringuid ja vee temperatuuri ning ainete mõjuajast kinni pidamist. Mitte lasta lahusel pinnale kuivada! 4. Kui trappidest tuleb ebameeldiv lõhn, siis esmalt peske trapid aluselise puhastusainega puhtaks, alles siis võib soovi korral sinna kallata desinfitseerivat ainet. 5. WC-s lisaks poti seest puhastamisele, pöörake tähelepanu puutepindadele: nupp, kaas, prilllaud. Puutepindade puhastamisel piisab regulaarsest niiskelt pühkimisest. 6. WC harja eelistage asetada rippuvasse asendisse. Topsikud, kus hari seisab puhastusaine lahuses, on soodne elukeskkond mikroorganismidele. 7. Puhastage regulaarselt arvutiklaviatuuri, telefoninuppe, ukselinke, lüliteid, trepikäsipuid jms. 8. Nõudepesemisel eelistage nuustikule head ja korralikku nõudepesuharja. Nuustik on
Profiilliited Press- ja valtsliited Autodel kasutatavad liited on peamiselt: • Poltliited • Keevisliited • Liimliited • Neetliited • Nuutliited Keevisliited, jooteliited ja liimliited on nn ainesliited, kus jõud kantakse üle seostuse (kohesiooni) või haardumise teel.Poltliited, pressliited, klamberliited ja hõõrdsidurid on nn hõõrdpingliited. Nende puutepindade hõõrdejõud peab ületama töötamisel tekkiva nihkejõu. Keere Keermesliited on tänu universaalsusele, koostamismugavusele ja laialdasele standardimisele enimkasutatavad. Kinnituskeermed on enamasti ühekäigulised kolmnurkkeermed, mis tagavad isepidurdavuse (alla 15o tõusunurga puhul). Pleki- ja puidukruvidel on eriprofiiliga keere. Keermed jagunevad: • mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks, • kruvijoone aluspinna järgi silinder- ja koonuskeermeiks,
tõusta nelja meetrini. 4. PINNASE STRUKTUUR, PUDEDAD JA NIDUSPINNASED. Pinnase struktuuri all mõistetakse pinnaseosakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurilisteks sidemeteks. Pinnaseosakeste vahel tekkivad tömbepinged võetakse vastu ainult nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus
Pinnase struktuur. Pinnase struktuuri all mõistetakse pinnaseosakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurilisteks sidemeteks. Pinnaseosakeste vahel tekkivad tömbepinged võetakse vastu ainult nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust
mõõteotsikute vahel ühe täispöörde ulatuses ning määrata suurim ja väikseim läbimõõt. Tsentrite vahele kinnitatud detaili ovaalsuse mõõtmisel tuleb mõõtetulemusest kõrvaldada ektsentrilisuse mõju. Selleks seatakse tasapinnalise või joonotsikuga mõõtepea madalaimas punktis nulli ning võetakse näidud, pöörates detaili 90o, 180o ja 270o ning ovaalsus määratakse o= 90 + 270 - 180. Ristlõike kandilisus on piirderingjoone läbimõõdu d ja reaalse profiili paralleel-puutepindade suurima kauguse vahe. Kandilisuse kontrollimisel prismas tuleb mõõtmiselsaadud suurima ja väikseima näidu vahe A jagada kantide arvust ja prisma nurgast sõltuva teguriga. D1 D Silindrilisuse hindamisel koonilisuse absoluutväärtuseks on ühe ja sama pikilõike otstes mõõdetud läbimõõtude vahe ds - dv ning tünnilisuse ja sadulsuse väärtuseks on detaili ühe otsa ja keskväärtuse läbimõõtude suurim vahe.
annaabi.ee 
