Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 20.02.12 Töö ülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumis- temperatuuri languse põhjal. Aparatuur. Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Termoelemendi töötamisel toimub soojuse "ülekanne" madalamalt temperatuurilt (külm joode) kõrgemale temperatuurile (kuum joode). Soojuse ärajuhtimiseks termoelemendi kuumalt jootelt kasutatakse jahutatavat soojusvahetit
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 01.04.2015 TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Temperatuuri
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 02.04.2014 Töö eesmärk Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Aparatuur Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Termoelemendi töötamisel toimub soojuse "ülekanne" madalamalt temperatuurilt (külm joode) kõrgemale temperatuurile (kuum joode). Soojuse ärajuhtimiseks termoelemendi kuumalt jootelt kasutatakse jahutatavat soojusvahetit
Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumis-temperatuuri languse põhjal, kasutades selleks Raoult'i II seadust. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID Selles osas on esitatud lahjendatud lahuste üldiseid füüsikalisi omadusi. Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest
õppejõu allkiri TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud.
2. Suurendab kontakti pinda, mille tulemusena survepinge kontaktialas langeb suuremale pindalale, järelikult on survepinge kontaktipiirkonnas väiksem. 3. Vähendab adhesiooni teket, tekitab kahe materjali vahele eralduskile - Üks materjal ei saa teiselt osakesi välja rebida või materjalid ei saa kokku "kleepuda". 4. Määrdeaine viib välja kahe detaili puutekohast kõvemaid osakesi, mis võivad põhjustada abrasioonkulumist. 5. Määrdeained hoiavad ära metallipinna korrodeerumise. 2. Millised on nõuded määrdeaine koostisele reduktorite (gears) korral? 1. Et ei tekiks korrosiooni. 2. Et määrdeaine oksudeeruks aeglasemalt. 3. Et õlikile jääks alles ka kõrge kontaktsurvega kontaktis. 4. Et õli ei vahutaks. 5. Õli ei seguneks veega
M = = = 42,9 g/mol. Arvutatud molaarmass M = 42,9 g/mol M = = = 42,9 g/mol. kus g lahustunud aine mass, g M lahustunud aine molaarmass, g/mol G võetud lahusti mass, g Järeldused Määrasin krüoskoopiliselt 10% etanooli molaarmassi. Krüoskoopilist mõõtmist teostasin laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Arvutuslikult leitud molaarmass oli 42,9 kg/mol. Teoreetiliselt peaks olema etanooli molaarmass 46 kg/mol. Katseliselt mõõdetud tulemus ei lange kokku teoreetilise molaarmassiga ja seetõttu võin oletada, et katsel
3. Infrapunapuute ekraan rahaautomaadid, tahvelarvutid. Ekraani servadesse IP-valgusdioodid, mille kiirtest moodustub ekraani ette võrgustik. Vastasservadesse IP-andurid, iga kiir langeb ühele andurile. Kui kiir levib kaitseklaasi sees siis täieliku sisepeegeldusega IP-puuteekraan. 4. Akustilise laine impulstuvastus servadesse piesoandurid. Ekraani puudutamisel tekivad akustilised lained, mis eemalduvad puutekohast. Andurid muudavad energia elektrisignaaliks, tekib lainepilt, mis viiakse kokku kontrolleri mälus oleva pildiga. Nii tuvastatakse puutepunkt. 5. Optiline puuteekraan Hajutatud valgustuse meetod: kasutatakse täielikku sisepeegeldust, IP-valgusdioodidega tekitatakse ekraani ees ühtlane foon, puudutusel tekib peegeldus, valgus lahkub, kaamera fikseerib pildi. Hajutatud pindvalgustuse meetod: IP-
suunal. Sealt saab kontroller teha kindlaks puutepunkti asukoha. Saab kasutada kinnastega ja ilma. Ei halvene pildi kvaliteet. Probleemiks on mustus. Täieliku sisepeegeldusega infrapunapuuteekraan – erineb selle poolest eelmisest, et kiir ei levi mitte ekraani pinna ees, vaid ekraani ees oleva kaitsekaasis sees. Akustilise laine impulsstuvastus. Teatud punktidesse ekraani servades on paigutatud piesoandurid. Kui puudutada ekraanipinda, tekivad akustilised lained, mis eemalduvad puutekohast. Piesoandurid muudavad mehaanilisest puutest tekkinud akustilise võngete energia elektrisignaaliks. Täiendavate kihtide asetamist ei ole vaja. Määrdumine ei ole probleem. Mehaaniline puude. Ei tunta ära staatilist puudutust pikema aja jooksul. Optiline puuteekraan. Hajutatud valguse meetod – kasutatakse täielikku sisepeegeldust, kuid siin ei ole infrapunaandureid servades. Infrapunavalgusdioodidega tekitatakse ekraani ees infrapunavalguse foon ja pildi fikseerib kaamera
probleemiks võib olla ka mustus mis tekitab valepuuteid. Modifikatsioonina kasutatakse täieliku sisepeegeldusega infrapuna- puuteekraani, kus kiir levib ekraani ees oleva kaitseklaasi sees, peegeldudes sisse. Puudutusel murdub valgus ning andurid registreerivad valguse lahkumise ja kontroller teeb kindlaks puute asukoha. 21.4. Akustilise laine impulsstuvastus (Acoustic pulse recognition) Ekraani servadesse paigutatakse piesoandurid. Puudutusel tekivad akustilised lained, mis eemalduvad puutekohast ning andurid muudavad akustiliste võngete energia elektrisignaaliks. Iga puute järel võrreldakse lainepilti kontrolleri mällu salvestatud lainepiltidega ning määratakse selle alusel puute koordinaadid. Toimib ükskõik millise esemega. 21.5. Optiline puuteekraan (Optical touchscreen) Puute asukoha määramiseks kasutatakse kaamerat. Võimaldab tuvastada puute tekitaja suurust ning töödelda mitut puudet korraga. Kaks varianti:
32 valgust väljub kehast. Andurid registreerivad valguse lahkumise ja kontroller leiab puutepunkti. Probleemseks võib osutuda mitme punkti asukoha määramine ekraanil Akustilise laine impulsstuvastus – suhteliselt uus meetod. Ekraani servadesse on paigutatud piesoandurid. Kui puudutada ekraani pinda, tekivad akustilised lained, mis eemalduvad puutekohast. Andurid muudavad võngete energia elektrisignaaliks (erinevatel punktidel erinev lainetus), mille järgi kontroller leiab üles puutepunkti. Täiendavaid kihte pole vaja, kvaliteet ei halvene. Probleemiks on ekraani määrdumine või kriimustumine. Puuduseks, et staatilist puudutust ei tunta pikema aja jooksul ära. Vahet pole, millega puudutad - Signaali dispersiooni tehnoloogia – kasutatakse suurte paneelide juures. Keerukaid
annaabi.ee 
