Läve kõrgus ja tundlikkus on pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi seda kõrgem tundlikkus. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab nimetatakse eristusläveks. Kvaliteet Kvaliteet on täpsus aistimisel. Kvaliteet näitab, kui täpselt oleme võimelised erinevate meelte kaudu aistinguid vastu võtma. Aeg Aistingud tekkivad suhteliselt kiiresti. Näiteks võtab puuteaistingu teke aega umbes 130 millisekundit. Ruum Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta ruumis. Aistingute ükdised seaduspärasused: Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine Näiteks kui satume ereda valguse käest hämarase tuppa, ei näe me alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes tuulutamata ruumi võib sealne lõhn tunduda väljakannatamatu, aga mõne aja möödudes, ei pane me seda enam tähele
meeleorgani tundlikkuse muutumine pikema aegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (silmade kohanemine pimedusega jms) Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon; kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel. Negatiivne adaptsioon Aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (riidesoleku tunne puudub puuteaistingu näol, rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu; pimedas tulega pimestamine vastutuleva sõiduki poolt kutsub esile lühiajalise funktsionaalse pimeduse) Selektiivne adaptsioon kestev valikuline kokkupuude mingi üht laadi ärritaja või keskkonnatunnetusega. Tekivad sensoorsed järelefektid. (rongisõit vaguniaknast vaadates ja seisma jäädes, taktiilselt laubale tõstetud prillide otsimine, ka haistmisaistingud adapteeruvad kiiresti)
meeleorgani tundlikkuse muutumine pikema aegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (silmade kohanemine pimedusega jms) Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon; kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel. Negatiivne adaptsioon Aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (riidesoleku tunne puudub puuteaistingu näol, rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu; pimedas tulega pimestamine vastutuleva sõiduki poolt kutsub esile lühiajalise funktsionaalse pimeduse) Selektiivne adaptsioon kestev valikuline kokkupuude mingi üht laadi ärritaja või keskkonnatunnetusega. Tekivad sensoorsed järelefektid. (rongisõit vaguniaknast vaadates ja seisma jäädes, taktiilselt laubale tõstetud prillide otsimine, ka haistmisaistingud adapteeruvad kiiresti)
taset. Kui kirjakeelt veel polnud, siis kuuldavad häälitsused olidki ju info kandjaks. - Maitsmine on paremini säilinud loomadel. Maitseretseptor on keel, mille eri piirkonnad on spetsialiseerunud. - Haistmine on inimese puhul veelgi oma tähtsuselt taandunud, samas kui loomadel on see jäänud väga oluliseks. See on oluline, et aru saada mis-kus toimub ning et suhelda liigiisendite vahel. - Puuteaistingu puhul saadakse informatsiooni puutetundlike retseptorite kaudu. - Kompimine lihaste, kõõluste jne ärritus annab märku sellest, kui raske objekt võiks olla, mida kombitakse. Enamjaolt esinevad puuteaisting ja kompimine koos. - Valu annab kiiresti märku sellest, et midagi ohustab tervist ning seega on võimalik aegsasti midagi ette võtta. - Tasakaaluelund annab märku meie asendist ja suunast ruumis. See toimib sisekõrvas asetsevate
annaabi.ee 
