endise või naabermännikus ja selle boniteedis. Väga kuivades kasvukohtades (loo- ja nõmmemetsades) tuleb kultiveeritud taimede ümbrust multsida kohapealse või juurdetoodud materjaliga kuivamisohu vähendamiseks. Eriti hea on selleks saepuru, mis hoiab niiskust, on hele ja seetõttu soojeneb ise vähe ning lagunemisel tüsendab taimeümbruse orgaanilist kihti. Samasugust tegevust on vaja niisketel ja märgadel liivsavi- ja turvasmuldadel, et kaitsta väiksemaid puutaimi külmakohrutuse eest kevadel ja sügisel. Kuna sellistel muldadel on hea rohukasv, saab siin selleks kasutada kuluheina. Kohrutusohtlikel muldadel ei tohi taimeümbrust kobestada. Mitmed loomaloogid ohustavad kultiveeritud taimede tüvesid koorimise, hõõrumise ja närimisega ning võrseid kärpimisega. Selliste märkimisväärsete kahjude suuremastaabilisteks ennetusabinõudeks on ulukite arvu reguleerimine koos nende söödabaasi täiendamisega.
kasvavate taimedega. Taimestikuta jäätmaadel ja värsketel kraavikallastel suudavad hübriidid ellu jääda siis, kui nad esimestena tühjale kohale saabuvad ja kiiresti suuremaks sirguvad, ent rabades peab ka õnne olema. Enamik siin tärganutest sureb isegi taimedeta turbal õige pea. Rabades leidub ikka kuivemaid kohti, kus turbasamblad on hääbunud ja puhmad-rohttaimed pole jõudnud maad katta. Just sellistel lappidel võib suvel sageli kohata äsjatärganud puutaimi, kuid pikema vihmavahe korral kõrvetab nad päike, ülejäänutest suurema jao hukutab sügis-kevadine külmakohrutus. Nendel puuhakatistel, kes suudavad esimestel eluaastatel kuidagi vastu pidada, läheb lapsepõlv järgneva sajandi jooksul üle raugaeaks. Või kas selline ellujäämine on üldse õnn? Et mõni puutaim jääb siiski ellu, leidub lagerabal mändide kõrval ikka mõni põlvekõrgune aru- või sookask, samas mõõdus kuuseätt, väga harva ka haab või pihlakas.
Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus Valgustusraiet tohib teha puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal,
pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur- kirjurähn. Metsis sööb talvel männi pungasid, kasvusid ja okkaid. Pasknäär toitub tammetõrudest, kuid samas neid laiali tassides aitab kaasa tamme levimisele. Putuktoiduliste hulka kuuluvad siil, mutt ja karihiired, kes metsanduslikust seisukohast on kasulikud toitudes putukatest, nende vastsetest ja nukkudest. Vahel võib mutt oma käikude rajamisega taimlas puutaimi kergitada ja juuri lõhkuda. Valgejänes (Lepus timidus) elab suurtes metsamassiivides ja rabades, halljänes (Lepus europaeus) eelistab väikseid metsatukkasid ja võsasid ning avatud maastikku. Valgejänes on punakas- või hallikaspruun, halljänesest väiksem, mustade kõrvaotsadega nii suvel kui talvel, heleda karvastikuga talvel. Halljänes on aastaringselt pruunikas- kuni määrdunudhall, talvel helehall.
Tõrje. Haiguse leviku vältimiseks raiutakse männinoorendikust haavad välja. Männi-koorepõletik (Peridermium pini, Cronartium flaccidum) esineb männil kõigis vanuseastmetes. Noored taimed kuivavad, vanadel puudel tekivad ladvapoolsel tüveosal ja okstel hästinähtavad kuivad vaigused haavandid (nn "tõrvas"), millest ülalpool latv või oks kuivab. Haiguse tõrjeks on haigestunud puude väljaraiumine ning nakatunud tüveosa ja okste põletamine. 74. Olulisemad puid ja puutaimi ohustavad putukad metsas. Putukad kahjustavad metsa selle kõigis vanusejärkudes. Ühed liigid söövad väga noori puutaimi taimlates ja äsja rajatud metsakultuurides, teistele meeldivad noorendikud, kolmandad eelistavad keskealisi ja vanemaid puid. Toitudes vigastavad putukad puu erinevaid osi juuri, võrseid, pungi, lehti, okkaid, nad elavad tüvede ja okste koore all või puidus, viljades või seemnetes. Osa putukaid
annaabi.ee 
