1.1. Teadus ja Tehnoloogia Tehnoloogilised leiutised Hiinast: Abakus(arvelaud), Kompass, Pronks, Vibu, Lehvikud, Ilutulestik, Purilennuk, Tuulelohe, Lakk, Tikud, Paber, Malemäng, Naftapuurkaev, Siid, Rippsild, Viski(meditsiinilises/kirurgilises kasutuses), Portselan, Granaat ja palju muud leiutised. 2. Hiina kultuur Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. On tõeliselt hunnitu ja väga omalaadne. Inimesed kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele. On aidanud hoida ja kindlustada unikaalne hieroglüüfkiri, kus üle 2000 aasta vanuste kirjamärkidega vahendatakse ka uusimaid teaduse ja kunsti ideid. 2000 a. tagasi võeti kasutusele Budism ja mis on vanim kolmest maailmausundist. Kirjanduses on peamiselt tegu usulistetekstidega. Hiinas levinud ja juurdunud ka ristiusk ja islam. Hiina on üldse paistnud silma ususallivuse poolest. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender.
Ateenas püüti pikka aega hoida tasakaalus intellektuaalsust ja füüsilist ettevalmistust. Foto 4. Ateena poisid õppimas. Hakkas välja kujunema paideia- kasvatuse süsteem, mis kujundas tevikliku igakülgselt arenenud inimese. Kreeka poisid pidid läbima õpetuse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Grammatist õpetas lastele lugemist ja kirjutamist ning andis edasi aritmeetika põhialused. Lapsed kirjutasid terava pulgaga vahaga kaetud puutahvlikestele- algul üksikuid sõnu, siis terveid fraase. Kui lugemine ja kirjutamine oli selge, mindi vanade autorite juurde, kellest esikohal olid alati Homeros ja Aisopos, seejärel võeti ette Hesiodose peoeemid, Soloni seadused, religioossed hümnid. Nüüd lülitus õpetusprotsessi kitarrist, kes õpetas poistele eeskätt kitaral(kr kithara) või lüüral mängimise oskust, deklameerimist ja laulmist, esinemisoskust, õiget rühti ja liikumist. Kasvatuse ülejäänud osa oli pedotriibi teha, tema
oma. Siit võib leida arenenud mütoloogiat, kosmosefilosoofiat, ka astronoomiat ja astroloogiat. Hiinas olid kirjamärkideks hieroglüüfid, kus üks märk tähistas tervet sõna. Mõned neist koosnesid kuni 26 pintslitõmbest, mis tuli teha õiges järjekorras. Kirjutama õppimine nõudis palju aega ja vaeva, ent see tasus ära. Kirjaoskajad said tavaliselt kõrge ametikoha ja olid suures aus. Hiinlased kirjutasid luudele, siidile, bambus ja puutahvlikestele. Esimesel sajandil pKr õpiti paberit valmistama. VanaHiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr
Siit võib leida arenenud mütoloogiat, kosmosefilosoofiat, ka astronoomiat ja astroloogiat. Hiinas olid kirjamärkideks hieroglüüfid, kus üks märk tähistas tervet sõna. Mõned neist koosnesid kuni 26 pintslitõmbest, mis tuli teha õiges järjekorras. Kirjutama õppimine nõudis palju aega ja vaeva, ent see tasus ära. Kirjaoskajad said tavaliselt kõrge ametikoha ja olid suures aus. Hiinlased kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele. Esimesel sajandil pKr õpiti paberit valmistama.Vana-Hiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese- ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi peeti halbadeks enneteks
annaabi.ee 
