Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puusani" - 5 õppematerjali

Nimetu
13
ppt

Nimetu

Honore Fragonard (1732-1808) NAISTE RÕIVASTUS Panjeesidega seelik + kor ­ ett + sügavalt rinda paljastav dekoltee + lahtine seelikuosa nähtava alusseelikuga. Jean - Antoine Watteau aalid: toovad rokokooaegse elegantsi esile, maalidel kujutatud tualette hakati ühendama kunstniku nimega. Watteau-kleit: iga moeteadliku naise garderoobis pidi olema. Watteau sako: kodukleit, puusani kehasse töödeldud, esiosas kolmnurkne vahetükk seljaosas tihedalt allalangevad voldid. MEESTE RÕIVASTUS Rokokoo meesmoodi võik nimetada aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk ja valge puudertatud parukas. Selle juurde kuulus küll veel peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. JEAN ­ ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ,,PIERROT" (TUNTUD KA KUI GILLES)

Varia → Kategoriseerimata
3 allalaadimist
GOOTIKA 12 - 16-sajand
50
pdf

GOOTIKA 12 - 16. sajand

Peakatetest säilitab populaarsuse kapuuts, mis võib olla külge õmmeldud. Kantakse ka puuvillasest või linasest lõua alt seotavat mütsi või laiade ülespööratud äärtega ja kõrge põhjaga kübaraid RIIETUS MEHED - HILIS GOOTIKA Laialt levib lühike riietus, pikad rõivad jäävad ainult pidulikeks juhtudeks ning teatud ametiisikute rõivastuseks. Esialgu lühenevad rõivad põlvini, hiljem puusani. Kuna mehel peavad olema väga laiad õlad ja sale vöökoht, hakatakse jakil tegema ülalt tugevast kroogitud varrukaid, õlgade laiust toonitab veel tugev rullõlgadel. Jakile hakatakse tegema volte, mis vööjoonel olid kitsamad ning laienesid üles -ja allpoole. Vahele topiti jaki rinna - ja puusaosa ka vatti täis. Jaki vöökoht oli õigest kohast veidi allpool ja seda kaunistas dekoratiivne vöö. Jakil oli sageli eest avatud püstkrae Suure muudatuse tegid läbi püksid

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Ida-Virumaa rahvakultuur
14
doc

Ida-Virumaa rahvakultuur

moerõivastuse eeskujusid järgivad põlvpüksimoed koos nimetusega põksid (alamsaksa Bühen ) varasemate pikkade kaatsade, kaltsade asemele. Siiski ei saanud Alutagusel nahkpüksid ega põlvpüksimood päris üldiseks. Lisakus ja Vaivaras kandsid mehed kuni linnamoele üleminekuni pikki, ülaääre palistusest läbipoetatud nööriga ülevalhoitavaid või värvelkinnisega pükse. 7 Vatt, lühike kuub, kampsun, seesidega kampsun ulatus poole puusani. See õmmeldi, samuti kui püksid, suveks valgest linasest, talveks aga enamasti potisinisest villasest riidest. Seesidega kampsuniteks nimetati neid sellepärast, et neil olid vööst alatest voldid küljeõmbluste vahel ning seljaõmbluse kohal lahtine volt. Hõlmad olid enamasti kaarjalt õõnestatud nurkadega. Tööl oldi enamasti kas särgiväel või kanti pikemat ülerõivast. Kirikusse ega pulma särgiga ei mindud, ikka pidi vatt peal olema. 1860.-70.aastail on

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
24 allalaadimist
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

ja 14.sajandi jooksul püsisid meeste garderoobis mõned põhilised rõivatükid pikavarrukaline põlvini ulatuv tuunika, selle peal kanti pahkluudeni ulatuvat avarat varrukateta kehakatet nimega surcote. Sellel rõivatükil oli ees lõhik ja kokku õmblemata küljed. Teine ülerõivatüüp, mida kanti tuunika peal, oli cyclas. Tunti mitmeid teisigi ülerõivaid nagu näiteks ganache ­ vabalt langev rüü, mille küljeümblused olid õlast puusani lahti. Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie ­ avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis

Kirjandus → Kirjandus
283 allalaadimist
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

ja 14.sajandi jooksul püsisid meeste garderoobis mõned põhilised rõivatükid pikavarrukaline põlvini ulatuv tuunika, selle peal kanti pahkluudeni ulatuvat avarat varrukateta kehakatet nimega surcote. Sellel rõivatükil oli ees lõhik ja kokku õmblemata küljed. Teine ülerõivatüüp, mida kanti tuunika peal, oli cyclas. Tunti mitmeid teisigi ülerõivaid nagu näiteks ganache ­ vabalt langev rüü, mille küljeümblused olid õlast puusani lahti. Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie ­ avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis

Kultuur-Kunst → Rõiva ajalugu
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun