Suureks muudatuseks oli rasketööstuse arendamine Eestis. Põhirõhk pandi masina-, põlevkivi- ja kergetööstusele. Eriti suurt tähelepanu sai Virumaa põlevkivikaevandustega. Sinna paigutati 40% kõigist Eesti Nõukogude Liidu kapitaalmahutustest ning selles piirkonnas asunud Sillamäe ja Kohtla-Järve said omale linnaõigused. Eestis hakati tootma üleliiduliselt vajalikke tooteid, näiteks puurtorne ja masinaid. Kogu toodang veeti Nõukogude Eestist välja ning Eesti ei saanud sellisest majanduspoliitikast suuremat tasu. Üleminekul käsumajandusele kasvas võõrtööliste sissetung märgatavalt ja Eesti elanike arv kasvas nende arvelt 170 tuhande inimese võrra. Enamik neist olid venelased, kes tõid kaasa endaga vene kultuuri ja keele, luues siin vene asutuspiirkondi. Enamus inimesi hakkasid asuma linnadesse elama. Maalt linna
· Vasarpurusti: Vasarpurustiks nimetatakse trossi või keti otsas noolelt alla rippuvat rasket kera. Sellega lammutatakse kõrgeid tellis- ja betoontarindiga maju. Ulatus oleneb noole pikkusest, seega saab töötada üsna kõrgel. See on ekskavaatorist ja buldooserist ohutum meetod, kuna masin jääb lammutatavast ehitisest kaugemale. · Lõhkamine: Lõhkamine lammutab kogu ehitise. Lõhates lammutatakse torn-ja tööstusehitisi, korstnaid ja puurtorne. Lõhkamine nõusb vägs häid kutseoskusi ja kogemusi, kuna ebaõnnestumisel tuleb osaliselt lammutatud hoone lammutamist jätkata seestpoolt käsitsi, mis toob kaasa tööohuriski. · Lõhkumine: Tarindeid lõhutakse ekskavaatori noole külge kinnitatud piikvasara või väiksema pneumoseadmega. Sell meetodil lammutatakse kõiki kivi-,tellis- ja betoontarindeid. Kui lõhutavas osas ei ole sarruseid, võib lammutada kiilumisega. Kiilumisel puuritatakse
"seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab "suur maa". Alaska osariigi pitsat. Alaska osariigi lipp. Varemalt kütiti Alaskas peamiselt karusloomi, püüti kala ja varustati puitu.1970.aastal hakkas kiiresti arenema nafta ja maagaasi tootmine. Alaska osariigi põhjaosas Prudhoe lahes paiknevad USA suurimad naftavarud. Avar ja lage tundramaastik on täis pikitud puurtorne,nafta ja maagaasi pumpamise jaamu ning lõputult looklevaid torujuhtmeid. Teede,hoonete ja naftapuuraukude rajamiseks toodi inimtühja tundrasse tuhandeid töölisi. Seal polnud elamine ja töötamine lihtne. Alaska asub lähisarktikas, mistõttu on seal asusutus ka hõredam kui mujal. Merelise kiima tõttu on läänerannikul suhteliselt jahe suvi ja pehme talv. Suvi on lühike ja jahe,kuid õhema riietusega pole seal võimalik käia, kuna õhk on sääskedest paks
Musta merd iseloomustavad kõrged kaldad ning kõrge soolsus. Keskmine sügavus on 1315m. Vahemerega ühendab teda Bosporuse väin, läbi mille käib väga tihe kaubandus. Venemaa ekspodib läbi Musta mere suurel hulgal naftat ja maagaasi. Kaspia meri on maailma suurim järv, mille keskmiseks sügavuseks on 208 meetrit ja suurim sügavus 1025 meetrit. Märkimisväärne on, et Põhja Kaspia keskmiseks sügavuseks on kõigest 4 meetrit. Kaspia ranniku aladel on tihedalt nafta ja maagaasi puurtorne. Vaikne ookean on oma pindalalt suurem, kui kogu maismaapind kokku. Ookeani keskmine sügavus on 3940m, mis on teistest ookeanidest sügavam. Vaikse ookeani lääne ja põhja osa 1 http://www.rusemb.ee/est/federation/general/ (10.02.13) 2 http://www.wiki86.com/view/23378.htm (10.02.13) on ida poolsete aladega võrreldes saarte ja lahtede rohke. Vaikne ookean on vulkaaniliselt ebastabiilne piirkond, kus esineb tihti tsunaamisid. 2010
annaabi.ee 
