!19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. *tähtsaim joogiveeallikas *täiendab jõgede veevaru *tamedele vajalik b) kahju 3p. *ujutab üle sahte ja kaevandusi *kutsub esile soostumise *karstinähtused 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. *surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. *termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele.Vulkaanilised piirkonnad.Island,Uus-Meremaa. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. *taimkatte esinemine *nõlva kalle *pinnase niiskus *saju kestvus *saju intensiivsus 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p.
Metsad on olulised puhta õhu tagajad. 3.1 Võru linn 4. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain ülevaate Võru linna üldisest saastatusest. Võru linnas esineb nii vee, maapinna kui ka õhu saastatust. Võrreldes teiste linnadega on see oluliselt väiksem, kuid väikse linna jaoks siiski arvestatav. Vee saastatuse juures välja toodud graafik näitas, et joogivesi on Võrus kvaliteetne ja see pole väga saastatud, kuna tuleb puurkaevudest, kuid ka sellel on oma ohud, kui esinevad rikked puurkaevudes. Ülevaade Võru veekogudest andis selge pildi sellest, et vee kvaliteeti üritatakse parandada iga aastaga järjest enam, kuid see on raskendatud, sest näiteks suureneb prügi hulk ja ka inimeste hoolimatus. Võru linna veekogudest kõige puhtam on Kubija ja saastatuim on Tamula järv. Vee saastatust parandatakse vee puhastamisega. Võru linna maapind on toitainete rikas, kuid seda rikuvad peamiselt laienev teedevõrgustik ja reovesi. Maapinna reostus vähendab ka taimede liigirikkust
• kutsub esile soostumist, • mõjutab maalihete teket, • põhjustab karstinähtusi, • vesiliivade esinemist. 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Näiteks Eestis - Hiiumaal 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui
jaotusvõrkudesse. Sõltuvalt tüpograafiast liigub see tarbijateni kas pumbates või vabavooluliselt. Lekked süsteemis parandatakse ainult juhul kui see on majanduslikult tõhus st. et lekkimimisest tulenev kahju peab olema firmale suurem kui selle parandamisega kaasnev väljaminek. Kuna vee tarbimine linnastutes tõuseb aasta-aastalt, siis ka edaspidise kättesaadavuse nimel tuleb ümber kujundada looduslikku maastikku - jõgede tammimine, kiire veevoolu tagamiseks ning puurkaevudes veetaseme säilitamiseks, uute veehoidlate rajamine, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi laiendamine, uute puurkaevude rajamine ja sügavam põhjaveevõtt (Howe, et al. 2006-2011). Konseptsioon, millel tavapärane linnade veevarustamise lähenemisviis põhineb, suudab saavutada küll oma peamise eesmärgi - pakkuda veega varustatust, küll aga on küsitav selle süsteemi jätkusuutlikkus. Antud lähenemine veekasutusele pole jätkusuutlik, kuna ei rakenda
Rahvusvaheliste normide järgi loetakse vee tarbimist alla 1000 m³/a inimese kohta veepuuduse olukorraks. Araali meri antropogeenne kõrbestumine Põhjavesi Põhjavesi jaguneb: 1. Surveta põhjavesi e. vabapinnaline e. pinnasevesi. Asub maapinnast lähtudes esimese vettpidava eralduskihi peal. Vabapinnalise põhjavee tase sõltub peamiselt sademetest ja aastaajast. 2. Surveline põhjavesi vettpidavate kihtide vahel olev vesi. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Taset, milleni vesi seal tõuseb nimetatakse surve ehk piesomeetriliseks pinnaks. Veekasutuse tõus võib rannikualadel kaasa tuua soolase vee pealetungi üleekspluateeritud põhjavee horisonti. Sooldumine on probleemiks USA, Isreali, Süüria ja Araabia riikide rannikualadel. Joogivee probleemid Joogivee nõudlus on alates 1975. a. kahekordistunud. Maailmas on piirkondi, kus puhta joogivee järgi tuleb käia tunde. Kõige otsesemaks ohuks tervisele on joogivee kaudu levivad
annaabi.ee 
