Alates 18.- 19. sajandi tööstusrevolutsioonist on tehnika ja tehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni inimühiskonna kõiki valdkondi. Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paiknevat aeru. Galeerid olid 7.-18. sajandil peaaegu kõigi Euroopa riikide laevastikus. Alates 14. sajandist olid relvastuses suurtükid. Sõudjaiks olid harilikult orjad, sõjavangid või sunnitöölised
Päikeselaev Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn Päikeselaev, mille 1954. a juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20-tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. 4500 aastat tagasi Liibanoni seedrist valmistatud veesõiduki pikkus on 43,3 m, laius kuni 5,6 m ja süvis 1,5 m. Aluse 1224 detaili kinnitavad vaid köied ja puupunnid, metallosi pole. Laeva keskel oli 9 m pikkune kinnine "kajut". Arvatakse, et just selle laevaga toimetati püramiidi juurde Hufu mumifitseeritud surnukeha. Ümbritsevad rajatised 4 Aero- või kosmosefotodel tulevad esile püramiidi ümbritsevad korrapärased nelinurksed rajatised, millest turist, kes varemete vahel paremat pildistamiskohta otsib, ülevaadet ei saa. Tegu
ja asemele pannakse ülaserva aukudesse puust pulk, millest on väljaspool paati pandud risti läbi puutikud. Pulk on pandud nõnda, et oleks hõlpus käega sellest hoides kanuud järel lohistada. 11 Tõrvamine Soovitatav on kanuu väljastpoolt männitõrvaga üle tõrvata. Kui tõrvamata kanuu jääb mitmeks päevaks kaldale päikese kätte, võivad puupunnid nii palju peenemaks kuivada, nii et need kohad võivad hakata lekkima. Punnid on kanuu seinas pikikiudu ja ka see soodustab vee läbiimbumist. Aegade jooksul tõrvamata puu pealispind mõnevõrra pehastub ja see soodustas kanuu põhja kulumist, sest paati tuleb tihti maad mööda lohistada. Tõrvamine kaitseb selliste asjade vastu. Seestpoolt kanuud tõrvata ei tohti, esiteks sulab tõrv kuuma päikese käes pinnale ja hakkas määrima, teiseks ei võimalda kahelt poolt
Idee, et just selline kast teha, mõtlesin ise välja, aga kasutasin ka kirjanduse abi. Tegin hariliku pliiatsiga joonise (Foto 7). Esmalt valmistasin kasti servalauad. Isa aitas höövlimasinal lauad hööveldada, siis mina lõikasin kreissaega lauad antud mõõtude järgi nii pikkusesse kui laiusesse parajaks. Seejärel näitas isa kuidas freesiga lasta sooned laudadele kaane jaoks. See pidi olema tehtud väga täpselt. Seejärel puurisin laudadele punni augud (Foto 8), lisasin puupunnid PVA liimiga. Peale seda tuli lõigata välja õige suurusega vineeritükk põhjaks ja pleksiklaas kaaneks. Siis panin kasti kokku ja liivapaberiga lihvisin kasti nurgad ümaramaks. Kasti põhja panin õhukese kihi porolooni, et liblikaid oleks parem kinnitada (Foto 9). Kast oligi valmis ja panin liblikad sisse ja kinnitasin infosildid, kuhu märkisin liblika ladinakeelse ja eestikeelse nime, leiukoha ja liblika püüdmise kuupäeva (Foto 10).
annaabi.ee 
