Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. · Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. · Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad (siid, lakkesemed, portselan). · Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik.Seinu katsid õrnades Rokokoo interjöör. toonides maalingute, lilleliste tapeetide või rohkete peeglitega puupannood. Pannoosid ümbritses ebasümmeetriline, õhuline, väänlev taimornament koos merekarbimotiividega.Värvid ruumis olid heledad ja kerged (roosa, heleroheline, taevassinine ja sidrunkollane).Rokai (eesti k. ka nimetusega orvand). C- ja S-kujuliste detailidega ääristatud asümmeetriline teokarbimotiiv oli tüüpiline rokokooajastu ornament siseruumides ja tarbekunstis. Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas
Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Eelistatud riidematerjalideks oli nii meestel kui ka naistel samet ning kuld- ja hõbebrokaat. Rokokoo Maalikunst - Võidutses meelelahutuslik kunst. Välditi traagilisi ja tõsiseid teemasid. Algas pastellmaali õitseaeg. Eelistati pehmeid värvikombinatsioone. Palju viljeldi portselanist pisiplastikat. Arhitektuur - Losside seinu kaunistasid õhukeste liistudega puupannood, õrnades pastelltoonides maalingud, peeglid ja lillelised tapeedid. Mööbel oli kerge ja mugav. Välisarhitektuuris püsis klassitsism. Mood - Mood muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukukestega. Moodi läksid laiad rehvseelikud. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid lillmustrid ja triibud. Lehvid, lilled ja
Mansard(1646-1708). Tema kavandas 72 m. pikkuse pildigalerii Versailles' lossis. Maalide autor oli Charles Le Brun. Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik. William Hogart inglise barokk, maalikunstnik. "Moodne abielu" 12. ptk Rokokoo 18. saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770. Rokokoolik sisekujundus 18. saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja rangus. Seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannood. Raamiga piiratud pind e. seinatahveldis. Õrnades toonides maalingud, arvukalt peegleid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Gobelään pildiga pind. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Seinte kaunistused ja ornamendid olid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit(merekarbikujuline kaunistusmotiiv)
käsul ehitati endine jahiloss ümber ansambliks - suursugune ehitis, ümberehitamise peaarhidektiks oli Jules Hadouin-Mansard (Francois oli tema vanaonu), tema kavandatud oli ka 72m pikkune Peegli Salong, ovaalne medaljon, kuninglik Ooperisaal, väikene kirik (grott- looduslik koobas) · Talvepalee 12. peatükk Rokokoo sisekujunduses · 18 saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja kangus · seinu katavad puupannood - raamiga piiratud pinnad, õrnades toonides maalingud, lillelised tapeedid, gobeläänid - vaibad. · palju peegleid, sageli asetatud teineteise vastu ja vahele pandi küünlad, et tekiks muinasjutuline vaatepilt. · ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks · sentel armastati kasutada orvandeid - nikerdatud teokarbi kujuline kaunistusmotiiv 13. peatükk Rokokoo maalikunst Prantsusmaal · pastelsed värvid · maaliti salapäraseid maastikke
annaabi.ee 
